Muinsuskaitse selts: punaväelaste hauad, mis kedagi ei sega, võiks oma kohale jääda (2)

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Pärnu kalmistu. Foto on illustratiivne!
Pärnu kalmistu. Foto on illustratiivne! Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Muinsuskaitse selts saatis ministeeriumitele kirja, paludes hoolega vaagida punaväelaste haudade üleskaevamise vajalikkust. Selts toonitas, et okupantide matmine kohalikele ajaloolistele kalmistutele võib riivata elanike tundeid. 

Muinsuskaitse selts teatas, et nad nõustuvad, et iga punamonumendi teisaldamisel tuleks otsustada lähtuvalt konkreetsest monumendist, selle asukohast ja kunstilisest väärtusest. Samuti tuleks nende hinnangul eristada haudu ja ideoloogilisi märke. 

«Selts on seisukohal, et kõiki haudu ei ole otstarbekas välja kaevata ja ümber matta. Need hauad väljaspool kalmistuid, mis on teada ja dokumenteeritud ning ei häiri ümbruskonda, tuleks jätta puutumata ning ala kuulutada kalmistuks kalmistuseaduse alusel,» kirjutati ministeeriumitele. Nimelt on selts seisukohal, et okupantide ja nende käsilaste matmine kohalike elanike ajaloolistele kalmistutele riivab sügavalt kogukonna liikmete tundeid. 

«Sõjahaudade kaitse seadus käsitleb ümbermaetavate religiooni või kultuurile vastavaid matusetavasid ja sätestab nende järgimise nõude, kuid jätab tähelepanuta kohalike elanike tunded, tavad ja paikkonna ajaloolise tausta. Kui seda ei tee ka kohalikud omavalitsused, minnes kaasa massilise ja kampaaniakorras ümbermatmistega, on tekkimas uus ebaõiglus,» kirjutas juhatus, lisades, et muinsuskaitse selts on huvitatud ajalooliste kalmistute säilitamisest ja kohalike arvamusest. 

Muu hulgas pakkus muinsuskaitse välja, et Maarjamäel asuv Saksa sõjaväekalmistu tuleks taastada ja kaitse alla võtta: «Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanek on taastada kalmistu kuni Eesti Ajaloomuuseumi aiani. Sellega moodustuks hea kompleks muuseumist, kalmistust ja kommunismiohvrite monumendist ehk mälestusväljast.» Samas sooviks selts memoriaali kaotamist: «Kogu betoonrajatis tuleks eemaldada ja ala tasandada, sh silma riivav ehitis kalda ääres. Sõjaväekalmistu taastamisega näitaks Eesti kuulumist euroopalikku komberuumi, austades rahvusvahelisi sõjahaudu puudutavaid konventsioone,» selgitati ettepanekut. 

Muinsuskaitse selts tunnustas valitsuse tööd nõukogude sõjamonumentide eemaldamisel, kuid märkis, et tähelepanu vajaks ka Narva Pimeaias jätkuvalt seisev punaarmee mälestusmärk.

Tagasi üles