LNG ujuvterminali kai ehitaja suhtes algatati väärteomenetlus

Settepilved LNG kai ehituse ümbruses, mis ulatusid ka krüüsli toitumisalale. Foto: Erakogu

Linnuteadlased on mures: ehkki LNG terminali ehitaja suhtes algatati keskkonnanõuete rikkumise tõttu väärteomenetlus, on rahatrahv keskkonnakahju vaatest kerge nahaga pääsemine.

«Väärteomenetlust alustasime ehitustegevuseks väljastatud keskkonnaloal oleva nõude eiramise tõttu,» selgitas Olav Avarsalu, keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas. Maksimumkaristus juriidilisele isikule ulatub sõltuvalt keskkonnakahju suurusest kuni 400 000 euroni.

«Keskkonnamõjude hindamine ütles, et negatiivsete mõjude vältimiseks tuleb kasutada leevendavaid meetmeid (setteekraane). Kuna leevendavaid meetmeid ei ole kasutatud, siis järelikult on avaldunud negatiivne mõju,» avas rikkumise sisu Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) juhataja Kaarel Võhandu. Seda kinnitavad ka satelliidi- ja droonifotod setete levimisest.

EOÜ läkitas juulis keskkonnaametile kirja, milles seisis, et nendeni on jõudnud info Pakri linnualal Pakrineeme sadama rajamise ehitustöödel toimuvast võimalikust keskkonnahäiringust ja elupaiga kahjustamisest.