N, 2.02.2023

Õiguskantsler Narva volikogule: tõlk tuleb kinni maksta omast taskust

Õiguskantsler Narva volikogule: tõlk tuleb kinni maksta omast taskust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Volikogu esimehe sõnul on valdavalt nüüd istungid eestikeelsed, kuigi paar volikogu liiget ei ole õiguskantsleri hinnanguga nõus.
Volikogu esimehe sõnul on valdavalt nüüd istungid eestikeelsed, kuigi paar volikogu liiget ei ole õiguskantsleri hinnanguga nõus. Foto: Eero Vabamägi
  • Minister Riina Solman: maadlemine eesti keelega siiski kestab
  • Volikogu esimees Žavoronkov: meil on juba korralik töö ja meil ei ole häbi kogu Eesti ja rahva ees.

Narva volikogu esimees saatis õiguskantslerile pöördumise, milles soovis hinnangut, kas tõlgi kasutamine istungitel on seaduspärane ning kas istungi juhataja võib võõrkeelset sõnavõttu takistada. Õiguskantsleri hinnangul peaks tõlki sooviv volikogulane selle ise kinni maksma ning võõrkeelset sõnavõttu tuleb volikogu esimehel takistada.

Septembri lõpus pöördus Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov õiguskantsleri poole palvega selgitada detailselt võimalikke lahendusi volikogu töö keelekasutuses. Oktoobris saatis õiguskantsler Ülle Madise Narva volikogule ka vastuse kus selgitas, et seaduse kohaselt peab volikogu töö toimuma eesti keeles ning ühtlasi ei või volikogu kasutada tööks tõlki. Viimast võib kasutada vaid siis, kui volikogu liige ise selle kinni maksab.

Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov sõnas Postimehele, et õiguskantsleri poolt saadud vastuse saatis ta edasi kõikidele volikogu liikmetele. «Nagu näete, siis viimane istung toimus sada protsenti eesti keeles,» ütles ta.

Volikogu esimees: töö käib komisjonides

Vähemalt kolmandik liikmetest valdab tema sõnul vabalt eesti keelt. Teine kolmandik valdab keelt kesktasemel ning umbes ühel kolmandikul on raskusi. Žavoronkov juhtis tähelepanu, et õiguskantsleri hinnangul peab volikokku kandideerija aru saama, et ta tegeleb dokumentidega ning volikogu asjaajamiskeel on eesti keel. «Järelikult peab ta vastama sellele ja kui töö käigus selgub, et keegi ei saa sellega hakkama, siis kõige otstarbekam tee on ajutiselt peatada oma volitused volikogus, parandada oma eesti keele taset ja tulla tagasi,» ütles ta ja lisas, et praegu pole keegi oma volitusi peatanud.

Küsimusele, kuidas vähe oskavad volinikud näiteks viimasel istungil hakkama said, vastas Žavoronkov, et tema hinnangul saadi hakkama suurepäraselt. Selleks hetkeks, kui eelnõu jõuab volikogu ette on olnud juba pikalt aega, et asjaga tutvuda ja ette valmistuda. «Just selleks on moodustatud komisjonid, kus on võimalik selgitada enda jaoks, millega on tegu,» sõnas ta. «Lõppfaasis meil on juba korralik töö ja meil ei ole häbi kogu Eesti ja rahva ees. Toimub töö, mitte populismiesinemised,» ütles volikogu esimees.

Narva volikogu keeleprobleemi õiguskantsleri vastus täielikult siiski ära ei lahendanud, sest Žavoronkovi sõnul on volikogus jätkuvalt liikmeid, kes õiguskantsleri seisukohaga nõus ei ole. «Nad väidavad siiamaani, et õiguskantsleri seisukoht on ainult õiguskantsleri seisukoht ja see ei ole seadus ja lõplik otsus. Pakkusin, et kui teil on teine seisukoht, siis on võimalik halduskohtusse minna ja vaielda selle üle,» sõnas ta.

Õiguskantsleri kiri andis Žavoronkovile ka kinnituse, et kui keegi peakski hakkama volikogus vene keeles sõna võtma, tohib volikogu esimees teda takistada. «Kui keegi volinikest soovib esineda vene- või ükskõik millises teises keeles, siis õiguskantsler on sellisel seisukohal, et minul kui istungi juhatajal on mitte ainult õigus vaid ka kohustus see peatada ja sekkuda sellesse olukorda,» kirjeldas Žavoronkov.

Minister: maadlemine eesti keelega kestab

Isamaalasest riigihalduse minister Riina Solman sõnas Postimehele saadetud kommentaaris, et on positiivne, et Narva volikogu tegeleb usinalt keeleprobleemiga ja senise keeleseaduse nõuete tuima ignoreerimise asemel otsitakse lahendust. «Kriitilise poole pealt peab ütlema, et juriidiliste aukude otsimine ei aita palju kaasa sellele, et enamik volikogu liikmeid saaks osaledes kaasa rääkida sellega, mis istungil toimub. Maadlemine eesti keelega siiski kestab,» kirjutas ta.

Solman meenutas, et selline kurb olukord, kus istungeid ei peeta eesti keeles, tekkis viimasel tosinal aastal, kui keelekontroll nii Narva sildinduses, teeninduses, kui ka juhtimises mõniteist aastat tagasi millegipärast ära vajus. «Enne seda oli Narva üheparteilises valitsemises lahenduseks volinikele eelneva mitteformaalse koosoleku korraldamine, nii et ametliku istungi ajal siiski istungi juhtimiseks vajalikke eestikeelseid fraase esitati ja eesti keeles kättki tõsteti. Sellist lahendust nagu riigikeele omandamine pole samas siiani piisavalt jutuks võetud, kuid just nõudlikkus volinike keeleoskuse suhtes annaks Narvale eesti keeles kõnelevaid volinikke. Seetõttu tuleb kiiduväärsena esile tõsta meie õiguskantsleri vastuskirja, kes seisab järjepideva eesti keele kasutuse eest.»

«Miks volikogu liikmete keeleoskuse kontroll sai niimoodi ära väsida? Sest 2001. aastal tühistas meie Riigikogu erinevalt Läti seadusandjast OSCE hirmutamise mõjul valitavate isikute keeleoskusnõude. Tagantjärgi on Euroopa inimõiguskohus tunnistanud kaasuses Podkolzina vs. Läti vastava nõude igakülgset legitiimsust,» kirjutas Solman.

«Loodan, et Narva volikogu sai õiguskantsleri eestikeelsetest kirjast ja tema vastuses viidatud juhistest innustust juurde ning asub neid hoolega täitma. Soovime selleks püsivust ja jõudu!»

Õiguskantsler Ülle Madise vastus Vladimir Žavoronkovile



Lugupeetud volikogu esimees


Küsisite, kas on õiguspärane, et Narva Linnavolikogu kasutab istungitel tõlki. Tänan Teid väga oluliste küsimuste eest.

Esimene küsimus on, kas volikogu liikme(te) venekeelse kõne eesti keelde tõlkimise korral on täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 41 lõike 2 nõue, et volikogu istung toimub eesti keeles (vt ka Narva linna põhimääruse punkt 1.9).

Viidatud seaduse säte nõuab seda, et volikogu liikmed esineksid volikogus eesti keeles. Volikogu liikme venekeelse esinemise (osaline või täielik) tõlkimine eesti keelde seda nõuet ei täida.

Teine küsimus on, kas võib pidada õiguspäraseks, et volikogu laseb tõlkida volikogu liikmetele eestikeelseid sõnavõtte.

KOKS § 41 lõiked 3 ja 4 sätestavad: «(3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul keeleseaduse § 11 alusel antud luba kasutada selle kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt kehtib kuni kõnealuse volikogu volituste lõppemiseni.

(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse keelde.»

Vabariigi Valitsus ei ole viidatud nõusolekut andnud. Narva Linnavolikogul ei ole õigust korraldada volikogu tööd sisuliselt vene keeles. Järgmine küsimus on see, kas volikogu liige võib kasutada oma töös tõlki. Leian, et volikogu liige võib tõlki kasutada, kuid sel juhul tuleb tal tõlk endal leida ja talle tasuda (vt ka küsimust ülal).

Küsisite ka, kas volikogu esimees võib katkestada vene keeles esineva volikogu liikme kõne, kes on esitanud eesti keeles vormistatud õigusakti eelnõu. Teie hinnangul võib sellist katkestamist tõlgendada volikogu liikme õiguste piiramisena. Soovisite, et õiguskantsler kirjeldaks abinõusid, mis tagaks nii keelenõuete järgimise kui ka volikogu liikme(te) õigused.

Volikogu liikmel on vaba mandaat (KOKS § 17 lõige 2; Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 3 lõige 2; art 7 lõige 1), kuid see ei ole piiramatu. Mandaati saab teostada seaduse raames (KOKS § 17 lõige 2). Volikogu töökeele regulatsioon KOKS-is on põhiseaduspärane. Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu töökeel on eesti keel, ja sellega aegsasti arvestama.

Volikogu esimees korraldab volikogu tööd ja juhatab volikogu istungeid (KOKS § 42 lõike 1 punkt 1). Ta peab oma pädevuse piires rakendama vajalikke abinõusid, et istung toimuks korrakohaselt. Kui volikogu liige eirab volikogu töökeele nõuet, tuleb istungi juhatajal tema esinemine katkestada. Kui volikogu liige ei suuda või ei soovi volikogus eesti keeles tegutseda, ei saa ta paraku oma mandaati täiel määral teostada. Kui ta seetõttu leiab, et ei saa oma valijaid esindada, on tal võimalik tagasi astuda või peatada parema keeleoskuse omandamise ajaks oma volitused.

Võõrkeelte kasutamine volikogu töös ei ole siiski täielikult välistatud, kuid see võib toimuda ainult väga erandlikel juhtudel (näiteks sõpruslinna esindaja kõne). Sellisel juhul tagatakse eestikeelne tõlge.

Seda, kas istungite tõlkimine avalikkusele on otstarbekas, otsustab volikogu. See on kohaliku elu küsimus, mille otsustamisel on volikogul kaalutlusõigus.

Üldisi õiguslikke selgitusi keeleseaduse asjakohaste sätete kohta saate küsida Keeleametilt ja KOKS-i kohta Rahandusministeeriumilt.

Märksõnad
Tagasi üles