Õiguskantsler Narva volikogule: tõlk tuleb kinni maksta omast taskust

Volikogu esimehe sõnul on valdavalt nüüd istungid eestikeelsed, kuigi paar volikogu liiget ei ole õiguskantsleri hinnanguga nõus. Foto: Eero Vabamägi

Narva volikogu esimees saatis õiguskantslerile pöördumise, milles soovis hinnangut, kas tõlgi kasutamine istungitel on seaduspärane ning kas istungi juhataja võib võõrkeelset sõnavõttu takistada. Õiguskantsleri hinnangul peaks tõlki sooviv volikogulane selle ise kinni maksma ning võõrkeelset sõnavõttu tuleb volikogu esimehel takistada.

Septembri lõpus pöördus Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov õiguskantsleri poole palvega selgitada detailselt võimalikke lahendusi volikogu töö keelekasutuses. Oktoobris saatis õiguskantsler Ülle Madise Narva volikogule ka vastuse kus selgitas, et seaduse kohaselt peab volikogu töö toimuma eesti keeles ning ühtlasi ei või volikogu kasutada tööks tõlki. Viimast võib kasutada vaid siis, kui volikogu liige ise selle kinni maksab.

Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov sõnas Postimehele, et õiguskantsleri poolt saadud vastuse saatis ta edasi kõikidele volikogu liikmetele. «Nagu näete, siis viimane istung toimus sada protsenti eesti keeles,» ütles ta.

Volikogu esimees: töö käib komisjonides

Vähemalt kolmandik liikmetest valdab tema sõnul vabalt eesti keelt. Teine kolmandik valdab keelt kesktasemel ning umbes ühel kolmandikul on raskusi. Žavoronkov juhtis tähelepanu, et õiguskantsleri hinnangul peab volikokku kandideerija aru saama, et ta tegeleb dokumentidega ning volikogu asjaajamiskeel on eesti keel. «Järelikult peab ta vastama sellele ja kui töö käigus selgub, et keegi ei saa sellega hakkama, siis kõige otstarbekam tee on ajutiselt peatada oma volitused volikogus, parandada oma eesti keele taset ja tulla tagasi,» ütles ta ja lisas, et praegu pole keegi oma volitusi peatanud.

Küsimusele, kuidas vähe oskavad volinikud näiteks viimasel istungil hakkama said, vastas Žavoronkov, et tema hinnangul saadi hakkama suurepäraselt. Selleks hetkeks, kui eelnõu jõuab volikogu ette on olnud juba pikalt aega, et asjaga tutvuda ja ette valmistuda. «Just selleks on moodustatud komisjonid, kus on võimalik selgitada enda jaoks, millega on tegu,» sõnas ta. «Lõppfaasis meil on juba korralik töö ja meil ei ole häbi kogu Eesti ja rahva ees. Toimub töö, mitte populismiesinemised,» ütles volikogu esimees.

Narva volikogu keeleprobleemi õiguskantsleri vastus täielikult siiski ära ei lahendanud, sest Žavoronkovi sõnul on volikogus jätkuvalt liikmeid, kes õiguskantsleri seisukohaga nõus ei ole. «Nad väidavad siiamaani, et õiguskantsleri seisukoht on ainult õiguskantsleri seisukoht ja see ei ole seadus ja lõplik otsus. Pakkusin, et kui teil on teine seisukoht, siis on võimalik halduskohtusse minna ja vaielda selle üle,» sõnas ta.

Õiguskantsleri kiri andis Žavoronkovile ka kinnituse, et kui keegi peakski hakkama volikogus vene keeles sõna võtma, tohib volikogu esimees teda takistada. «Kui keegi volinikest soovib esineda vene- või ükskõik millises teises keeles, siis õiguskantsler on sellisel seisukohal, et minul kui istungi juhatajal on mitte ainult õigus vaid ka kohustus see peatada ja sekkuda sellesse olukorda,» kirjeldas Žavoronkov.

Minister: maadlemine eesti keelega kestab

Isamaalasest riigihalduse minister Riina Solman sõnas Postimehele saadetud kommentaaris, et on positiivne, et Narva volikogu tegeleb usinalt keeleprobleemiga ja senise keeleseaduse nõuete tuima ignoreerimise asemel otsitakse lahendust. «Kriitilise poole pealt peab ütlema, et juriidiliste aukude otsimine ei aita palju kaasa sellele, et enamik volikogu liikmeid saaks osaledes kaasa rääkida sellega, mis istungil toimub. Maadlemine eesti keelega siiski kestab,» kirjutas ta.

Solman meenutas, et selline kurb olukord, kus istungeid ei peeta eesti keeles, tekkis viimasel tosinal aastal, kui keelekontroll nii Narva sildinduses, teeninduses, kui ka juhtimises mõniteist aastat tagasi millegipärast ära vajus. «Enne seda oli Narva üheparteilises valitsemises lahenduseks volinikele eelneva mitteformaalse koosoleku korraldamine, nii et ametliku istungi ajal siiski istungi juhtimiseks vajalikke eestikeelseid fraase esitati ja eesti keeles kättki tõsteti. Sellist lahendust nagu riigikeele omandamine pole samas siiani piisavalt jutuks võetud, kuid just nõudlikkus volinike keeleoskuse suhtes annaks Narvale eesti keeles kõnelevaid volinikke. Seetõttu tuleb kiiduväärsena esile tõsta meie õiguskantsleri vastuskirja, kes seisab järjepideva eesti keele kasutuse eest.»