Mart Helme saatis Euroopa Parlamendile kirja Keit Pentus-Rosimannuse kohta (9)
1. november 2022, 12:57
/nginx/o/2022/10/27/14924358t1h9470.jpg)
Riigikogu liige Mart Helme (EKRE) saatis Euroopa Parlamendile kirja, milles soovitab enne Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja liikmeks kinnitamist tutvuda kolme probleemse aspektiga.
«Soovimata sekkuda europarlamendi otsusesse pean oluliseks, et saaksite oma valikut tehes olla võimalikult hästi informeeritud,» seisab kirjas.
Helme juhib kirjas tähelepanu sellele, et ajal, mil Eesti valitsus Pentus-Rosimannuse kandidatuuri heaks kiitis, oli ta valitsuse liige, kandes rahandusministri portfelli. «Vastavalt Eesti seadustele on keelatud isikutel osaleda otsustusprotsessis, mis toovad neile isiklikku kasu. On selge, et Keit Pentus-Rosimannus on nimetatud keeldu rikkunud. Ta rikkus toimingupiirangu keeldu teadlikult, tahtlikult ja süsteemselt,» seisab kirjas.
Teiseks osutab Helme, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse laitmatut mainet, kuid Pentus-Rosimannus seda nõuet ei täida.
«Tema, tema abikaasa ja tema isa on seotud väga laialdast ühiskondlikku kõlapinda saanud kohtusaagaga, kus teda ja tema lähedasi süüdistati firma pankrotistumises, pankrotipesast ebaseaduslikult raha välja kantimises ning võlausaldajate teadlikus kahjustamises. Kohus kestis pikki aastaid, Keit Pentus-Rosimannus jäi osaliselt süüdi alamas astmes ja ringkonna astmes, kuid kõrgem kohtuste saatis asja uuesti arutamiseks alamasse astmesse ning selleks ajaks olid mitmed asitõendid hävinenud,» seisab kirjas.
«Väärib märkimist, et asitõendite kadumine ja hävitamine toimus riigiametites ajal, kui tema erakond oli võimul. Sellest hoolimata ilmnes kohtusaaga käigus äärmisel inetuid fakte, muu hulgas oli Keit Pentus-Rosimannus seotud 200 000 euro sularaha kõrvaldamisega pankrotis firma arvetelt ning seotud fiktiivsete laenulepingute tagantjärgi vormistamisega, et sularaha eemaldamist varjata. On selge, et hoolimata pika kohtupidamise lõpus tehtud õigeksmõistvast otsusest ei ole Keit Pentus-Rosimannusel laitmatut mainet.»
Kolmanda aspektina toob Helme esile, et kontrollikoja liikmelt eeldatakse audiitori kogemust: «Keit Pentus-Rosimannus pole mitte kunagi mitte ühelgi moel töötanud audiitorina või auditeerimistegevusega soetud ametis.»
Kirja mustand jäi komisjonis arutamata
Helme esitas Pentus-Rosimannuse kohta 18. oktoobril kuriteokaebuse ka prokuratuurile. 28. oktoobril vastas riigiprokuratuur, et analüüsis põhjalikult kuriteokaebust, selle lisasid ja ka avalikkuses seoses Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi nimetamisega avaldatud informatsiooni, kuid esitatud ja kättesaadavatest materjalidest ei ilmnenud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada Pentus-Rosimannuse poolt otsuse sisulist suunamist tema nimetamisel Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.
Tegelikult plaanis Mart Helme Euroopa Parlamendile saata pöördumise korruptsioonivastase erikomisjoni nimel, kuid komisjonis sai see teravat vastasseisu. Eile kell 13.30 pidi algama riigikogu korruptsioonivastase komisjoni istung, kus pidi arutatama europarlamendile saadetava kirja mustandit, kuid komisjoni esimees Mart Helme jättis selle istungi teadmata põhjustel ära.
Komisjoni liikmed Priit Sibul ja Valdo Randpere oletasid eile Postimehele vastates, et prokuratuuri eitav vastus võiski olla põhjus, miks Helme komisjoni istungi ära jättis.
Sama lakooniliselt vastas ka eelmisel istungil osalenud komisjoni asendusliige Eduard Odinets. Kolmas alaline liige Marko Šorin pakkus lisaks prokuratuuri vastusele välja, et istungi ärajätmist võisid põhjustada ka istungitevaba nädal, esimehe enda sünnipäev või ka tema plaan saata kiri europarlamendile oma nimel.