P, 29.01.2023

Ligikaudu 60 protsenti Eesti elanikest ei pea omaks ühtegi usku

Postimees
Ligikaudu 60 protsenti Eesti elanikest ei pea omaks ühtegi usku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ülestõusmispüha ettevalmistused Lasnamäe kirikus ja Nevski katedraalis.
Ülestõusmispüha ettevalmistused Lasnamäe kirikus ja Nevski katedraalis. Foto: Madis Veltman

Rahvaloendusel kogutud andmete põhjal peab mõnda usku omaks umbkaudu 29% Eesti inimestest, teatas statistikaamet. Samas ei pea omaks ühtegi usku 58% elanikest. Levinuim religioon Eestis on endiselt õigeusk.

Usu kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Mõne usu omakspidamise kohta esitati küsimus kõigile vähemalt 15-aastastele inimestele, seejuures ei olnud tähtis, kas inimene on mõne kiriku või koguduse liige ega ka see, kas ta on ristitud ja käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Kogutud vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 15. eluaastast.

Kui Eesti inimesi, kes peavad omaks mõnda usku, on 29%, siis 58% vastas vastupidi ning 13% ei soovinud küsimusele vastata. Sellega on usku tunnistavate inimeste osakaal jäänud võrreldes eelmiste rahvaloendustega samale tasemele, kuid suurenenud on nende inimeste suhtarv, kes ei pea omaks ühtegi usku: 2011. aastal oli neid 54%, aga 2021. aastal 58%.

«Kasv tuleneb sellest, et sel korral oli vähem inimesi, kes ei soovinud küsimusele vastata, ehk võib eeldada, et neil oli nüüd kindlam seisukoht kujunenud,» märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Levinuimad usuvormid on endiselt õigeusk ja luterlus, muid uske peab omaks 5% rahvastikust. Õigeusklike osatähtsus on 16% rahvastikust ning luterlasi on 8%. Kui õigeusku omaks pidavate inimeste osatähtsus on püsinud muutumatuna, siis luteriusu kohta käiv sama suhtarv on langustrendis: 2000. aasta rahvaloendusel oli luteriusu omaks pidajaid 14%, seevastu 2011. aastal juba 10% ning nüüd 8%.

Rääkides usuliikidest, on ristiusk ehk kristlus Eestis kõige levinum. Neist, kes peab omaks mõnda usku, on praegu 93% kristlased, 2011. aastal oli kristlasi 97%. Peale õigeusku ja luterlust omaks pidavate inimeste moodustavad teiste religioonide esindajad rahvastikust marginaalse osa ning nende osakaalud on jäänud üldiselt samaks või veidi kasvanud. Näiteks on 0,4 protsendipunkti võrra kasvanud katoliiklaste (2011. aastal 0,4%, 2021. aastal 0,8%) ja moslemite (2011. aastal 0,1%, 2021. aastal 0,5%) osakaal.

Vanemaealiste ja naiste seas on rohkem usku tunnistavaid inimesi

Usu omaks pidamine varieerub muuhulgas soo, vanuse, haridustaseme ja rahvuse lõikes. Sooti on usu omaks pidamist naiste seas rohkem kui meeste seas. Naistest tunnistab kindlat usku 32% ja 55% on mitteuskujad, meestest on 25% usku omaks pidavad ning 63% mitteuskujad.

Kui 65-aastastest ja vanematest inimestest peab mõnd usku omaks 43%, siis vanusegrupis 15–29 on niisuguseid vaid 14%. «Pea kõigi usuliikide puhul on osakaal nooremate seas väiksem kui vanemate seas,» märkis Trasberg.

Haridustaseme järgi hinnates on usu omaks pidamine suurem kõrgharidusega inimeste seas – 34%. Keskharidusega inimestest tunnistavad usku 28% ning põhiharidusega inimeste puhul on vastav näitaja 21%.

Võrreldes teiste rahvustega on eestlaste seas rohkem inimesi, kes ei pea omaks ühtegi usku

Rahvuste lõikes on näha, et võrreldes teiste suuremate Eestis elavate rahvusgruppidega peavad kõige vähem mõnd usku omaks eestlased –17%, mitteuskujaid on seevastu 71%. Suurem usku tunnistavate inimeste osakaal on slaavi rahvaste seas – valgevenelastest 65%, ukrainlastest 56% ja venelastest 54%.

Pool ehk 50% vene rahvusest inimestest peavad omaks õigeusku, ukrainlaste seas on sama näitaja 48% ja valgevenelaste seas 58%. Eestlaste peamiseks usuks on aga luterlus – 11% eestlastest peab omaks just seda usku, õigeusu omaks pidajaid on 3%. Muudest rahvustest inimeste seas on kõige rohkem õigeusku ja (15%) ja islamit (14%) omaks pidavaid inimesi.

Märksõnad
Tagasi üles