N, 2.02.2023

Elanikkonna kaitse rahastusele tõmbas valitsuskabinet vee peale

Margus Martin
, ajakirjanik
Elanikkonna kaitse rahastusele tõmbas valitsuskabinet vee peale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Ohuteavituse sireenisüsteem ostetakse Slovakkia firmalt Telegrafia. Süsteemi esimesed katsetused on kavas selle kuu lõpus.
Ohuteavituse sireenisüsteem ostetakse Slovakkia firmalt Telegrafia. Süsteemi esimesed katsetused on kavas selle kuu lõpus. Foto: Tootja, Sander Ilvest. Kollaaž
  • Läänemets: julgeolekuteemad jäävad eelarve ja dogmade taha.
  • Akkermann: kulutuste tegemiseks tuleks tõsta makse.
  • Kunnas: riigikaitse mõistlik ülesehitamine algab siis, kui leitakse raha.

Kuigi valitsus on pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas eraldanud sel aastal lisaeelarvest veel raha Eesti elanikkonna kaitsega seotud küsimuste lahendamiseks, kaetakse sellise projektipõhise rahastusega üksnes lähema paari aasta vajadus. Selgust edasise suhtes pole aga endiselt.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) nentis eile valitsuse kabinetinõupidamise järel, et tema ettepanek eraldada riigieelarvesse laiapindse riigikaitse tagamiseks 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ei leidnud toetust, ja põhjendas seda Reformierakonna vastuseisuga: viimane ei pea võimalikuks riigile täiendavaid rahalisi kohustusi võtta. «Sain aru, et Isamaa mõtles nendes küsimustes kaasa. Reformierakond ütles, et eelarve on antud hetkel olulisem,» sedastas Läänemets.

Mureteemaga ei saa oodata

Ent selle teemaga on ministri hinnangul juba üsna kiire. «Öelda, et las järgmine valitsus tegeleb selle asjaga või arutame hiljem kuskil, aga rahalisi otsuseid kas või põhimõtteliselt teha ei saa – see on probleem,» tunnistas ta.

Läänemetsa sõnul plaanivad mitmesuguseid vajalikke tegevusi küll kõik ministeeriumid, ent siseministeeriumis kavandatuga ei kannata praegust julgeolekuolukorda arvestades enam pikemalt oodata. «Varjumiskohad, ulatusliku evakuatsiooni lahendamise küsimused, elanikkonna teadlikkuse parandamine, ohuteavituse edasiarendamine ja hoidmine, kohalike omavalitsuste kriisivalmidus, varud ja toimepidevus,» loetles ta pakilisi teemasid ning lisas, et tegelikult valmistab suurt muret kogu temaatika.

«Kõik põrkas raha taha. Öeldi, et raha meil ei ole ja rahaotsuseid teha ei saa. Mu ettepanek oli tegelikult, et me ei pea isegi kohe eelarvesse kirjutama, kui tõesti praegu kokkulepet ei saa, aga peaksime tegema põhimõttelise otsuse: kirjutame selle põhimõtte sisse riikliku julgeolekupoliitika alustesse, et võiksime edasi arutada, ent seegi ei leidnud kahjuks toetust,» tähendas ta.

Läänemets ütles, et nelja aasta eelarvestrateegia koostamine ei ole piisav. «Võimete arendamine, nagu on sõjalises riigikaitses, vajab kindlust kümne aasta peale. See on väga suur probleem, et selline julgeolekuküsimus jääb raha ja eelarve dogmade ning mingite vanade valimislubaduste taha,» lausus ta.

Ohuteavituse sireenisüsteeme ootavad ees katsetused

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja päästeamet sõlmisid ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks lepingu Slovakkia firmaga Telegrafia.

Süsteemi esimesed katsetused on kavas novembri lõpus, neid tehakse esialgu polügoonil, mitte linnakeskkonnas. Seadmete paigaldamist linnades alustatakse selle aasta lõpus ja suurema osa töödega loodetakse valmis saada tuleva aasta esimeses pooles. Ohusireenide võrgustiku loomiseks eraldas riik 4,5 miljonit eurot.

Sireenide võrgustik luuakse esialgu 22 asulas: Tallinnas ja selle lähiümbruse tiheasustuses, Tartus, Narvas, Pärnus, Võrus, Paldiskis, Sillamäel, Tapal, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Maardus (sh Muugal), Rakveres, Valgas, Keilas, Viljandis, Jõgeval, Põlvas, Raplas, Kärdlas, Kuressaares, Haapsalus ja Paides.

Koos sireeni töölerakendumisega hakkab elanike telefonidele tulema edaspidi vastava rakenduse kaudu ka eraldi teavitus, mis annab teada, kas tegemist on reaalse ohuteatega või näiteks õppusega.

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik teisigi kanaleid ja vahendeid, sh massimeediat, asutuste veebilehekülgi, sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.

Siseminister nentis, et riik on oma tegevustega umbes kolmkümmend aastat maha jäänud. «Mingil imelikul põhjusel on Eesti nüüd arendanud oma riigikaitset nii, et kõiges, mis puudutas sõjalist poolt, olid meil väga adekvaatsed hinnangud, väga õiged ohustsenaariumid ja oleme kogu riigikaitset sõjaliselt väga õigesti üles ehitanud. Teisisõnu, kõigeks, mis praegu Ukrainas toimub, oleme ka ise valmistunud. Mis puudutab aga mittesõjalist poolt, siis seal on millegipärast aastakümneid räägitud, et enam selliseid konventsionaalseid sõdu ei tule ja suurt ohtu ei ole – aga siin me nüüd oleme.»

Läänemets märkis, et kui idapiirilt peaks tulema rünnak, siis selleks, et kaitsevägi saaks tegutseda ja riiki kaitsta, on vaja kõigepealt evakueerida linnadest inimesed. «Aga kui me seda teha ei suuda, ei saa kaitsevägi oma tööd teha,» nentis ta. «Neid asju tuleb mõista. Kõik – evakuatsioonid, varjumisvõimalused ja muu – on siin ülioluline. Täpselt samamoodi on siis, kui me ei suuda sõjalise agressiooni ajal hoida töös ja toimimas oma riiklikke institutsioone. Kes siis juhib riigikaitset samal ajal? Need asjad on lahutamatud.»

Reformierakond ütles, et eelarve on antud hetkel olulisem.

Siseminister Lauri Läänemets

Minister lubas, et selle teema puhul ta jonni ei jäta. «Kui kuu aja pärast on arutlusel julgeolekupoliitika alused, tulen oma ettepanekuga uuesti tagasi, sest me peame lõpuks kokku leppima. Rõhutasin [kabinetinõupidamisel] korduvalt, et me ei tohiks seda näha kui riigieelarve tavalist protsessi, vaid elame praegu väga ekstreemses ja väga reaalses julgeolekuohu olukorras. Eksperdid küll ütlevad, et praegu ei ole Eestile otsest sõjalist ohtu, kuid näeme ju, mida meie naaberriik teeb. Peame siin lahenduse leidma,» kõneles siseminister.

Vaja konkreetseid summasid

Ka riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) tähendas, et laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamine läheb mõistlikult käima alles siis, kui eelarvesse leitakse vajalik raha. Kunnas avaldas lootust, et nüüd, mil koostatakse uued julgeolekupoliitika alused, pannakse nende elluviimiseks kirja konkreetsed summad: 3 protsenti sõjaliseks riigikaitseks ja 0,5 protsenti laiapõhjaliseks riigikaitseks.

Rahandusminister Annely Akkermann (RE) lausus, et laiapindse riigikaitse sidumine SKTga pole mõistlik, sest sellisel juhul tuleks tõsta ka makse. «Eelarves on maksutulusid siiski umbes 12 miljardit, mis on 33 protsenti SKTst. Kui otsustada, et kulutame mingile kindlale tegevusele 0,5 protsenti SKTst, peab arvestama, et see summa on kolm korda suurem protsent eelarvest ehk matemaatiliselt on SKT kolm korda suurem kui eelarvesse kogutav maksutulu,» rääkis Akkermann.

Tema sõnul peaks sellisel juhul tõstma ka makse 0,5 protsenti SKTst. «See on päris palju. Aga see on hoopis teine diskussioon, maksudiskussioon,» lisas ta. «Valimised on tulemas. Olen kõikidel erakondadel soovitanud oma valimisprogrammis välja pakkuda, et kui tahame kulutusi tõsta, siis missuguseid makse tõstame või kuidas selle summa inimeste käest kokku kogume.»

Rahandusminister tähendas, et eelarve peab olema küllaltki paindlik, et valitsus saaks seda riigis või maailma majanduskeskkonnas valitsevate olude järgi kohandada. «2018. või 2019. aasta eelarvet tehes me ei teadnud, et ees ootab Covidi kriis või 2022. aastal algab Ukrainas sõda. Et selliste väljakutsetega toime tulla, peab valitsusel olema võimalik eelarve kulu poolt liigutada, et reageerida parasjagu riiki tabanud olukorrale,» lausus Akkermann.

Meil on vaja selget perspektiivi kümnendi lõppu ja natuke edasi, sest ega julgeolekuolukord paremaks lähe.

Riigikogu liige Leo Kunnas

Uut valmisolekuseadust praegune riigikogu koosseis enam käsitleda ei jõua, mistõttu jääb see töö uuele koosseisule. Kunnase sõnul peaksid tulevasse seadusse kirja saama nii riigikantselei, ministeeriumide, oluliste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka olulisemate riigiettevõtete riigikaitse ülesanded. «Kui need kaks asja saab tehtud, siis võiksime laiapõhjalise riigikaitse ja ka elanikkonnakaitsega edasi jõuda,» lisas ta.

Kunnas avaldas ühtlasi lootust, et kevadistel riigikogu valimistel kandideerivad erakonnad lisavad elanikkonnakaitsega seotud teemad oma tulevasse valimisprogrammi ning uute julgeolekupoliitika aluste valmides jõutakse neis küsimustes üksmeelele. «Meil on vaja selget perspektiivi kümnendi lõppu ja natuke edasi, sest ega julgeolekuolukord paremaks lähe,» ütles riigikogulane.

Siseturvalisuse ja elanikkonnakaitse teemadega aastaid tegelenud Rakvere vallavanem Maido Nõlvak ütles, et seni on riigi kodanike kaitseks mõeldud summad täpselt sellised, nagu riigieelarve on parasjagu võimaldanud. «Siseministeerium on ammu rääkinud, et ka elanikkonnakaitse peale peaks olema pandud SKTst teatud protsent raha. Esimesed summad eraldati elanikkonnakaitsele üldse eraldi projektina aasta tagasi,» kõneles Nõlvak, meenutades hiljutist kerksuskeskustele generaatorite hankimist.

«Riik tegeleb samuti varjenditega, aga minu teada pole sinna eriti investeeringuid ette nähtud, pigem on see olemasolevate kohtade kaardistamine ja nende juurde märkide ülespanek,» jätkas vallajuht. Nõlvak meenutas, et kümmekond aastat tagasi, mil ta ise päästeametis töötas ja varjenditest juttu tehti, naerdi ametnikud, kes julgesid siis sõna «varjend» suhu võtta, lihtsalt välja. «Küsiti, kas tahame nõukaaega tagasi tuua,» tähendas ta.

Märksõnad
Tagasi üles