Lisaks nähakse oluliste arenguvajadustena ressursitõhusust tõstvate digi- ja tehniliste lahenduste (nt kaugloendid, energiakasutuse regulaatorid) laialdasemat kasutuselevõttu ja oma rolli tõstmist elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisel. Arenguruumi nähakse kindlasti kohalike omavalitsuste poolt ka jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse võtmise korraldamisel.
Uuringust selgus, et enamuse kohalike omavalitsuste senisest rohepoliitilisest tegevusest iseloomustab pigem ebaühtlus ja juhuslikkus. Valdavalt tegeletakse riiklikest suunistest tulenevate ja toetusmeetmetega kaetud taristu investeerimisprojektide elluviimisega (nagu nt ehitatakse kergliiklusteid, uuendatakse tänavavalgustust, vahetatakse kaugkütte energiaallikaid, renoveeritakse ÜVK süsteeme jne), aga seda ei mõisteta kohalikul tasandil osana rohepöördest.
Uuringu tutvustusürituse avanud keskkonnaminister Madis Kallase sõnul tuleb teadvustada, mismoodi meie igapäevased otsused ja tegevused mõjutavad keskkonda meie ümber - seda nii riigijuhtimises, kohaliku elu korraldamisel, ettevõtete ja indiviididena. «Rohekokkulepe ei ole midagi eraldiseisvat, vastupidi, see puudutab kõike ja kõiki. Omavalitsused on juba õiges suunas palju olulisi samme teinud. Kogukondades saame rohkem mõelda sellele, kuidas rohekokkulepe on seotud kõigi strateegiliste otsuste, eelarve ning juhtimisega,» kommenteeris Kallas.
Kuigi uuring kajastab peamiselt seda, millised on kitsaskohad ja eesseisvad väljakutsed KOV-de jaoks rohelisel üleminekul, eristuvad siiski osad linnad ja vallad, kel on juba ette näidata muljetavaldav plaan nt kliimamuutustega kohanemiseks või elurikkuse säilitamiseks. Nii Tartu abilinnapea Gea Kangilaski kui Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul tegeletakse suurlinnades valdkondade üleselt rohetegevuste planeerimisega teadlikult juba mõnda aega – keskkonna- ja kliimaeesmärke võetakse arvesse nii ruumi- ja transpordi planeerimisel, rohealade loomisel kui ka kliimamuutustega kohanemisel.