K, 8.02.2023

Advokatuur: õigusemõistmine rippus septembris juuksekarva otsas

Postimees
Advokatuur: õigusemõistmine rippus septembris juuksekarva otsas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Advokatuuri esimees Imbi Jürgen.
Advokatuuri esimees Imbi Jürgen. Foto: Advokatuur

Riigi õigusabi kriis mille eest riigikohus hoiatas, toimus tegelikult juba poolteist kuud tagasi, kui üle 80 advokaadi loobus riigi õigusabi tellimusi vastu võtmast, ütleb advokatuur oma pressiteates.

«Sajakonnast riigi õigusabi osutavast advokaadist 85 loobus uusi tellimusi juurde võtmast ja automaatne riigi õigusabi tellimuste jaotamise süsteem kukkus kokku,» rõhutas Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen pressiteates. «Tookord suutsid advokatuuri kantselei töötajad halvima ära hoida, käies iga tellimust advokaatidele eraldi pakkumas. Paluti, kaubeldi ja rõhuti õigusriigi toimimisele, nii õnnestus õigusemõistmine töös hoida.»

Hulk advokaate lahkus septembris riigi õigusabi süsteemist, kuna justiitsministeeriumilt ei saadud lubatud vastust õigusabi rahastamise tuleviku kohta. Advokatuur kasutas toona ka erakordseteks juhtumiteks mõeldud võimalust määrata advokaadile kantsleri esildisega eritasu.

Advokaatide puudusel jäävad lubamatult venima näiteks eestkoste ja hooldusõiguse küsimused.

Kuigi septembrikuine süsteemi kokkukukkumine suudeti ohjata õigusemõistmist peatamata, on sellise kriisi kordumine Jürgeni hoiatust mööda vaid aja küsimus. «Riik üritab osta õigusabi turuhinnast kolm korda odavamalt, mõnes kaugemas linnas käies ei kata tasu isegi advokaadi kütusekulu,» hoiatas ta. «Uusi advokaate pole riigi õigusabi süsteemi lisandunud aastaid, vanad lahkuvad järjest pensionile või paremasse õigusruumi. Olukorra lahendamine on justiitsministri käes.»

Riigi õigusabi süsteemi kokkukukkumise esimeseks ohvriks pole, erinevalt üldisest arvamusest, mitte kuriteos kahtlustatavad, vaid eeskätt lapsed, alaealised ja raske kuriteo ohvrid. «Advokaatide puudusel jäävad lubamatult venima näiteks eestkoste ja hooldusõiguse küsimused ja tahtest olenematu ravi määramised psüühikahäiretega inimestele,» rõhutas Jürgen. «Samamoodi võivad vabadusse pääseda kuriteos kahtlustatavad, kui 48 tunni jooksul pole võimalik neile advokaati leida.»

Jürgeni kinnitusel on õigusabi süsteem, mille kriisi eest advokatuur on aastaid hoiatanud, toiminud veel peamiselt advokaatide kohusetundest õigusriigi ees. «Riigi õigusabi pole privileeg, mida advokaadid endale nõuaks,» kinnitas Jürgen. «Kui advokaatide vabatahtlikkusel põhinev süsteem lõplikult kokku kukub, siis senisel kujul seda taastada pole ilmselt võimalik ning riik peab käivitama alternatiivse süsteemi riigi õigusabi pakkumiseks.»

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 7. novembril avaldatud otsuses, et professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ning inimestele, kes seda lubada ei saa, peab õigusabi kindlustama riik. Riigikohus viitas, et riigi õigusabi ebapiisav tasu võib viia inimeste põhiõiguste rikkumiseni, kehtiva riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkus on ohus ning toimiva süsteemi tagamine on riigi kohustus.

Märksõnad
Tagasi üles