Mõne raskelt haige patsiendi elu meenutab tõelist põrgut. On riike, kus eutanaasia ja abistatud enesetapp on seaduslikud. Eestis on kõik teisiti - siin on see keelatud ja diskussioon on aastaid otsekui vastu seina põrkunud. Hiljuti tuli kodanikuühendus Kodanik välja ideega projektist «Väärikas lahkumine», et luua võimalus abistatud enesetaputeenuse pakkumiseks. Kas Eesti ühiskond on valmis radikaalselt ümber vaatama oma suhtumise vabatahtlikku surma?
Oluline on eristada mõisteid. Abistatud enesetapp on protsess, mille käigus arst kirjutab patsiendile välja ravimi, mida too saab oma elu lõpetamiseks ise kasutada. Eutanaasia on protseduur, mille käigus arst manustab patsiendile surmavat ravimit.
Kliinilise psühholoogi Inna Narro-Taimsaare sõnul on tegemist väga olulise sotsiaalse ja moraalse küsimusega, mis vajab arutlemist ja konstruktiivset lahendamist. «Oma praktikas on mul olnud nii palju patsiente, kes on esitanud sama küsimuse: miks meil ei ole seda otsust vastu võetud, et tegelikult oleks seda Eesti ühiskonnas vaja,» ütles ta.