Umbkeelsete poliitikute elu keerulisemaks: ministeerium tegutseb eelnõu kallal

Narva volikogu keeleprobleemi õiguskantsleri vastus täielikult siiski ei lahendanud, sest volikogus on ikka liikmeid, kes õiguskantsleri seisukohaga nõus ei ole. Foto: Eero Vabamägi

• Kandideerida võiksid justiitsministeeriumi eelnõu järgi vaid need, kel keelenõue täidetud.
• Kui valitu siiski piisavalt keelt ei oska, võib ta mandaadist ilma jääda.
• Kultuuriminister ei pea õigeks kirjutada pakutud B1 keeletase seadusesse, sest see pole piisav.

Justiitsministeerium valmistab ette eelnõu, mis lubaks kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerima vaid neid inimesi, kel on täidetud keelenõue. Lisaks tahetakse seadusesse kirjutada umbkeelselt volikogu liikmelt mandaadi ära võtmine. Kultuuriministri sõnul on see aga õigusvastane.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) selgitas, et uues eelnõus on kasutatud sarnast skeemi, mis kehtis Eestis enne 2001. aastat. «Kandidaat peab ise kinnitama, et ta oskab eesti keelt piisavalt selleks, et volikogu töös osaleda,» rääkis ta.

Selleks, et nõue ei jääks pelgalt deklaratiivseks, on kandidaadil vaja kas eesti keeles lõpetatud kooli tunnistust või vähemalt B1-tasemel tehtud keeleeksami tunnistust. «Eelnõu järgi ei saaks enam kandideerida selline inimene, kes ei oska volikogu töö jaoks piisavalt eesti keelt,» ütles Danilson-Järg.

Trahv konkreetsele inimesele

Edasi oleks keeleametil õigus teha järelevalvet selle üle, kas need inimesed volikogus ka tegelikult vajalikul tasemel eesti keelt oskavad, selgitas justiitsminister. Tema sõnul annab eelnõu lootust, et Eestis ei satu enam kohaliku võimu juurde inimesi, kes eesti keelt ei oska.

«Kui tõesti peaks juhtuma, et valituks osutub kandidaat, kellel keeleoskust ei ole, on keeleametil võimalik teha ettekirjutus valimiskomisjonile,» jätkas Danilson-Järg. «Kui selgub, et inimene piisavalt eesti keelt ei oska, on eelnõu järgi temalt võimalik mandaat ära võtta.»

Eestis on olnud teemaks ka see, et volikogu istungitel ei räägita eesti keeles. Ka sel puhul on keeleametil õigus kontrollida, teha järelevalvet ja ettekirjutusi. «Praegu saab teha ettekirjutuse vaid volikogu esimehele, aga eelnõu järgi saab amet teha trahvi konkreetsele inimesele,» lausus Danilson-Järg.

«Inimese korrale kutsumiseks on kõige tõhusam isiklik vastutus,» lisas ta. «Ettekirjutus tuleb teha konkreetsele inimesele, kes ei räägi riigikeeles.»

Kultuuriminister kriitiline

Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) suhtub kriitiliselt ideesse kehtestada kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijatele eesti keele oskus B1-tasemel. «Toetan igati, et volikogu liikmed peavad valdama eesti keelt tasemel, millega on võimelised osalema volikogu istungitel ning sisuliselt läbi töötama volikogu liikme kohustustest tulenevad tekstid. Kuid keeletaseme nõudmine ning selle kinnitamine dokumendiga on esiteks õigusvastane, sest paneb eesti ja muust rahvusest kandideerijad ebavõrdsesse olukorda, ning teisalt on B1 ebapiisav, et tagada ladus töötamine eesti keeles,» sõnas Hartman.

Lisaks on vaja tagada piisav keeleõpe kõigile seda soovivatele inimestele. Kindlasti peab tagama volikogu liikmetele soovi korral ka tööspetsiifilisi keelekursusi ning tegema kõik selleks, et eesti keelt õppida soovivad inimesed seda teha saaks. Ent praegu ületab eesti keele õppe nõudlus endiselt pakkumist. «Keelupoliitika asemele peame pakkuma lahendusi, kuidas tagada piisav eesti keele õpetajate olemasolu ning keelekursused ja praktiseerimisvõimalused üle Eesti. Justiitsministri ettepanek aga tekitab veelgi suurema lõhe eesti ja teistest rahvustest elanike vahel, mis kokkuvõttes päädib veel suurema polariseerimisega. Peaksime paika paneva poliitika asemel keskenduma lahenduspõhisele ja ühiskonda siduvale poliitikakujundamisele,» rõhutas Hartman.

Septembri lõpus pöördus Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov õiguskantsleri poole palvega selgitada detailselt võimalikke lahendusi volikogu töö keelekasutuses. Oktoobris saatis õiguskantsler Ülle Madise Narva volikogule ka vastuse, kus selgitas, et seaduse kohaselt peab volikogu töö toimuma eesti keeles ning ühtlasi ei või volikogu kasutada tööks tõlki. Viimast tohib kasutada vaid siis, kui volikogu liige ise selle kinni maksab.

Žavoronkov sõnas Postimehele, et õiguskantslerilt saadud vastuse saatis ta edasi kõikidele volikogu liikmetele. «Nagu näete, siis viimane istung toimus sada protsenti eesti keeles,» ütles ta.

Narvas pole kõik nõus

Narva volikogu keeleprobleemi õiguskantsleri vastus täielikult siiski ei lahendanud, sest Žavoronkovi sõnul on volikogus ikka liikmeid, kes selle seisukohaga nõus ei ole. «Nad väidavad siiamaani, et õiguskantsleri seisukoht on ainult õiguskantsleri seisukoht ja see ei ole seadus ja lõplik otsus. Pakkusin, et kui teil on teine seisukoht, siis on võimalik halduskohtusse minna ja vaielda selle üle,» sõnas ta.

Õiguskantsleri kiri andis Žavoronkovile ka kinnituse, et kui keegi peakski hakkama volikogus vene keeles sõna võtma, tohib volikogu esimees teda takistada. «Kui keegi volinikest soovib esineda vene või ükskõik millises teises keeles, siis õiguskantsler on sellisel seisukohal, et minul kui istungi juhatajal on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus see peatada ja olukorda sekkuda,» kirjeldas ta.

Narva linnavolikogu pidas 15. augustil ametliku ja avaliku (näidati otseülekandes Youtube’is) istungi, kus saadikud rääkisid valdavalt vene keeles. Samal istungil pidi arutusele tulema tankimonumendi küsimus, kuid ootamatult otsustas volikogu enamus arutelust loobuda.