/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2022/11/18/14970176t1h98c5.jpg)
- Elukvaliteedi üle vanaemad ei kurda: olemas on kõik, mis vaja.
- Vanaemad: noored peavadki elu elama ja nautima.
- Säästlik ja tagasihoidlik ei ole säästunipp, vaid elustiil.
Eestile omaselt kõleda ja karge talve eel sunnivad jutud elektri varustuskindlusest ja aina kerkivatest toiduhindadest rahakotisuud kinni hoidma ja igapäevarutiini ümber hindama. On aga koht, kus maailmamured näivad kaduvat ja kasulikke soovitusi saab pealekauba – vanaema köögilaua taga.
Vanaemade raudvaras on ühe kuldreeglina kirjas, et lapselapse küllatulekul peab igal juhul midagi lauale panema: Saaremaal tehti mulle kannutäis kohvi, pakuti kiluleiba ja imemaitsvaid pannkooke.
«Teie olete ju pensionärid, mina töötav noor. Mu teenistus on kindlasti suurem kui teil. Mina peaks teile taskuraha ja tuge pakkuma, mitte teie mulle!» arutlesin ja küsisin, mida vanaema Vilma arvab, millele minu raha enim kulub.
«Ah soo... No emotsiooniostud!» teatas Saaremaa vanaema ja kirjeldas, et tema uisapäisa poes ei käi ja kõike ostetavat on ikka eelkõige vaja.
Ta meenutas, et ükskord kingiti talle kinkekaart, millega ta hädas oli: «Tead sa, viimasel päeval, kui tähtaeg löppema hakkas, ma lihtsalt pidin midagi ostma. No vot ja siis mina ajasin seal neid asju omale kotti,» naeris ta. Kinkekaardiga ostis vanaema endale asju, mida ta muidu enda sõnul ostnud poleks. «Ma ei mötlend üldse järgi.»
Selgus, et me käime toidupoes enam-vähem sama tihti. «Püha ristus! Vot sinna see raha läheb,» oli vanaema šokeeritud, kui võrdlesime oma keskmist poekulu: minul paarkümmend eurot, vanaemal-vanaisal kaks korda vähem.
Mida teeb Saaremaa vanaema teisiti kui mina?
- Toit, mida ära ei sööda, pannakse sügavkülma. Selle saab teinekord uuesti lauale panna.
- Sama päeva allahindlusega kaup ei ole tingimata vana ja samal päeval tarbides tasub selle kvaliteeti ikka uskuda.
- Võtmesõna on supid: supi sisse saab panna eelmise päeva makaronid ja liha. Supi saab omakorda sügavkülma panna.
- Pesumasina pika leotusega programmi asemel saab pesu edukalt ka kausis või vannis leotada ja pesumasin peseb pesu kiire programmiga puhtaks.
- Poodi minnes on alati oma kott kaasas.
- Vanaisa soovitus: sularahaga makstes on ülevaade kuludest ja tuludest.
Kui mina nimetasin oma nn patutootena ebavajalikku tilulilu – jõulutulukesi, lõhnaküünlaid, potitaimi –, siis vanaema tõi välja, et näiteks üks asi, mida tahaks osta, kuid ei peaks, on kommid – seegi siiski maiustamise ebatervislikkuse tõttu. «Ma olen andnud oma kommid vanaisa kappi hoida, et siis, kui ta küsib, saan ma näiteks öelda, et ma täna ei soovi.»
:format(webp)/nginx/o/2022/11/18/14970177t1h32fa.jpg)
Vanaema ei pirtsuta
«Ehmatasin küll: vaatan, munad üle kahe euro!» kirjeldas inflatsiooni mõjusid Haapsalu vanaema Aino. «Aga munadeta ma ei ela!» Ka suhkru hind on tema silmis märkimisväärselt tõusnud, kuid jällegi – selleta ei saa.
«Ma mitte midagi endale ei keela,» teatas vanaema enesekindlalt. «Muidugi, mõni asi on odavam, aga selle võtan siis, kui see mulle maitseb.» Näiteks himustab pensionist elav vanaema marineeritud angerjat: «Kui isu peale tuleb, siis ka ostan!»
:format(webp)/nginx/o/2022/11/18/14970179t1ha1b7.jpg)
Võiks oletada, et noorematel põlvedel, kes pole nn defkas elama pidanud, on oluliselt lihtsam lõpukuupäevaga toitu ära visata. Selgitasin vanaemale, et see võib olla ka põhjus, miks ma pirtsutama kipun. «Mina ei ole selline. Kui piim pole tilgastanud, läheb edasi nii et tolmab!» sõnas vanaema, lootuses, et ma öeldust midagi ka kõrva taha panen.
Mida teeb Haapsalu vanaema teistmoodi kui mina?
- Kuivanud leib praetakse küüslaugu ja õliga õhtuseks snäkiks.
- Kuivast saiast saab lastele teha hommikuks magusat praesaia.
- Nõud pestakse vahuses veekausis puhtaks, vesi jookseb ainult loputamiseks.
- Kui kohupiim pole enam parimas värskuses, valmivad sellest maitsvad sõrnikud või kohupiimapallid.
- Poodi minnes on alati oma kott kaasas.
Kokkuvõttes on mõlemad vanaemad ühel meelel, et vanema põlvkonna ostu- ja säästuharjumused ei ole teadlikud nipid, vaid see ongi nende elustiil. Tagasihoidlikult ja priiskamata on elatud alati. «Ma ei viska praktiliselt üldse toiduaineid ära. Ma leian midagi, mida teha,» ütles Haapsalu vanaema.
Hoidised lastele ja endale
Vanavanemate juures käies mitte ainult ei pakuta, vaid lausa sunnitakse lapsi kaasa võtma mitu rasket klaaspurki: kurgid, moosid, letšod, mahlad. Arvatavasti on paljude vanaemade keldrid hoidistest pungil ja tundub, et ruumist jääb puudugi.
Siinjuures on noorematele jällegi tuttav olukord, kus vanaemadele korrutatakse vastu: «Ära pane kaasa! Ei ole vaja! Mul ei mahu ära!»
Oletasin, et see on viis, kuidas tagasihoidlik eestlane oma armastust ja hoolivust näitab. Vanaemad olid sellega päri. Nii olevat kindel, et lapsel on toit külmikust võtta, olgu ta ükskõik kui vana. Pealegi on see oluliselt soodsam kui poest ostmine.
/nginx/o/2022/11/18/14970178t1h8253.jpg)
«Ja see on mugav võtta,» lisas Haapsalu vanaema, kes hoidistab porgandi-sibula segu, mida ta liha ja kastmetega koos pannile paneb. Sisse on tehtud ka värskeid hapukurke, hapendatud tomateid-õunu ja palju muud, mida snäkiks või prae kõrvale süüa.
Ent ka hoidistamine näib olevat pigem hobi, sest kiires töörutiinis sellisel hulgal kurki, tomatit ja kartulit naljalt kasvama ei pane. Vanaemad kinnitavad: kartulikasvatusel pole praeguse odava kilohinna juures mõtet. «Ilus on küll vaadata, kui need õitsevad. Aga missugune töö...» rääkis Haapsalu vanaema.
Elu on hea
«Loll jutt!» teatas Haapsalu vanaema, kui viitasin aeg-ajalt üldsuses kõlavale väitele, justkui olnuks nõukaaja muru rohelisem. Kui noore pereemana unistas ta kasukast ja seda endale lubada ei saanud, siis nüüd ütleb ta, et tal on olemas kõik, mida tahta. Ka Saaremaa vanaema meenutas aegu, kui raha oli justkui kõigil, aga poest polnud suurt midagi saada. Tööajast tuli järjekorras passida ka voodipesu ostmiseks.
Kummalgi ei ole oma elukvaliteedile mingeid etteheiteid. Haapsalu vanaema vaid lõõpis pensioni üle: «Sealt tulumaksu küll ei tohiks võtta. Aga nad (pensionärid – toim) on riigil kaelas, söövad raha nagu nahad. Ära ka kurat ei sure, lähevad ainult vanemaks!» naeris ta. «Lähen linna, vaatan: üks vanaeit, teine vanaeit, kolmas vanaeit. Vaatan peeglisse – samasugune vanaeit!» naljatles vanaema.
Nii Saaremaa kui ka Haapsalu vanaema toonitasid, et noorte asi ongi «elu elada»: luuakse suhteid, käiakse klubis ja kinos, sõpradega süüakse restoranis ja kohvikus. Selleks kõigeks on ju vaja end ka lille lüüa. Nemad on seda omal ajal juba kogenud ja utsitavad nooremaid rahumeeli elu nautima, mis siis, et suur osa veel oma kodugi osta ei suuda. Vanaemade suust kõlas julgustavalt: «Jõuad veel!»