/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/22/14978791t1h0ca3.jpg)
- Rahanduskomisjon ootas fraktsioonide katuserahatabeleid veel eilegi.
- Fraktsioonidel tuleb parandada esimesi apsakaid.
- Kokk ütleb, et nimesid on vaja, Karilaid ütleb, et ei ole.
Esmaspäeva õhtul oli regionaalsete investeeringute ehk nn katuseraha nimekirjade esitamise tähtaeg, kuid veel teisipäeva päeval polnud kõik fraktsioonid oma tabeleid rahanduskomisjonile esitanud. Rahasaajate avalikustamist on rahanduskomisjoni esimehe kinnitusel oodata täna.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) nentis eilses Postimehe otsesaates, et nimekiri pole komisjonini veel jõudnud. Postimehele teadaolevalt kohendasid oma tabeleid veel sotsiaaldemokraadid ja isamaalased, teised jõudsid õigeks ajaks.
«Päris nii ei ole, et eile (esmaspäeva – toim) õhtuks pidid nad esitama,» asus Kokk eile täpsustama. Parandusettepanekute tähtaeg on ametlikult 30. novembril, aga me tegime komisjonis ettepaneku, et nad esitaks hiljemalt tänase päeva jooksul ära,» märkis Kokk eile. Nimekirju taheti võimalikult vara näha seetõttu, et parandusettepanekud võivad muidu kuhjuda. «Kui tuleb 400 ettepanekut, siis need on vaja ka eelarvesse õigetele ridadele kirja panna ja see võtab aega. Nii et praegu kogu nimekirja koos ei ole, aga enamik fraktsioone on need siiski esitanud ja käib kontroll, et kõik vastaks nõuetele,» rääkis Kokk eile.
Esitatud taotlustega suur segadus
Mullu alustati katuseraha jagamist uues kuues ning varasemat rahajagamist läbipaistmatuks nimetanud ja katuserahast üldse loobunud reformierakondlaste eestvedamisel lepiti kokku, et iga ettepaneku taga peab seisma konkreetse saadiku nimi – et suurendada katuseraha usaldusväärsust ja läbipaistvust. Seati ka reegel, et raha saav ühing peab olema tegutsenud vähemalt aasta ning esitanud maksuametile ka ühe majandusaasta aruande.
Teist aastat kehtiv katuseraha süsteem
- 101 riigikogu liiget said jagamiseks 4 miljonit eurot ehk 39 600 eurot saadiku kohta.
- Riigikogu liige esitab nimelise ettepaneku.
- Minimaalne investeeringusumma on 5000 eurot.
- Ettepaneku tegemiseks peab riigikogu liige vältima huvide konflikte.
- Raha saab eraldada kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
- Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel peab olema esitatud eelmise majandusaasta aruanne.
- Saadik peab ära märkima nii kohaliku omavalitsuse, MTÜ kui ka sihtasutuse nime ning investeeringu sihtotstarbe.
- Regionaalne investeering peab olema konkreetse objekti ehitamiseks, renoveerimiseks, vara soetamiseks või organisatsiooni tegevuste toetamiseks.
Allikas: rahanduskomisjon
Ehkki reeglid on pealtnäha paigas, on Postimehele teadaolevalt fraktsioonide esitatud tabelitega jama üksjagu. Juba esmaspäeval ja teisipäeval ilmnes esimesi vigu ja arusaamatusi, mistõttu lükkus katuseraha saajate nimekirja avaldamine edasi. Olid siis põhjused reeglitele pealtnäha vilistavad ühingud, segased summad või nimetud kuluread, igal juhul jagus komisjonil veel tööd. «Sellisel juhul, kus MTÜ on lihtsalt paberil kirjas, aga tegelikult ei ole esitanud maksuametile ühtegi dokumenti, oleme palunud raha eraldamise üle vaadata,» märkis Kokk.
«Tegelikult peaksid kõik fraktsioonid enne esitamist ise ühe või teise MTÜ põhikirja korra lahti tegema ja vaatama, kas nad on aastaaruande esitanud. Kui seda tehtud pole, ei saa sellist MTÜd ka toetada,» arutles Kokk, lisades, et põhikirjast tulevad välja kõik MTÜga seotud osalised. «Nii et kui seal peaks olema ka riigikogu liikme nimi, ei tohiks fraktsioon seda taotlust edasi saata.»
Sellisel juhul, kus MTÜ on lihtsalt paberil kirjas, aga tegelikult pole esitanud maksuametile ühtegi dokumenti, oleme palunud raha eraldamise üle vaadata.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk
Segadust tekitab ka saadikute nime nõudmine: näiteks edastas Postimehele oma nimetu tabeli Keskerakond, mille fraktsiooni juht Jaanus Karilaid viitas, et nimed ei olegi nõutud. Kuigi katuseraha jagunes ühe saadiku kohta 39 600 eurot, oli saadiku jagatavale rahasummale rahanduskomisjoni juhi sõnul ka kindel alampiir: 5000 eurot. Mingil põhjusel on erakonnal ka 3000-eurosed investeeringud, mille kohta selgitas Karilaid, et osa liidetakse fraktsioonide vahel tervikuks.
Korruptiivset sidet ei tohi olla
Tänavu loobub rahajagamisvõimalusest Koka kinnitusel viis saadikut, kelle seas taas Mart Võrklaev (RE) ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa). Reformierakond, kes on protestiks end kunagi varem jagamisest üldse kõrvale jätnud, lööb sel korral kaasa veidi suuremas koosseisuski kui mullu.
Valdo Randpere (RE), kes on varem katuseraha suhtes kriitiline olnud, teatas otsesaates, et jagab raha spordile: «Mulle oli oluline, kui kõik riigikogu liikmed saavad jagada võrdse summa ja et see raha jõuaks kohtadesse ja saajatele, kes on liiga väikesed, et neid riigieelarve tegemisel keegi tähele paneks.» Olukorras, kus kõigil riigikogu liikmetel on jagamiseks võrdne summa, on tema sõnul väiksem tõenäosus häälte ostmise võimuinstrumendi kujunemisel.
Nimelt oli aeg, kui koalitsiooni ja opositsiooni rahapada jäeti ebavõrdseks: opositsioonierakondadele jäi jagamiseks vähe, koalitsioonierakonnad see-eest jagasid kümneid tuhandeid oma tunde järgi. Olgu siinkohal näiteks abordivastastena tuntust kogunud liikumise toetamine üle 140 000 euroga, mille taga oli kogu võimuliit kui üks mees.
«Tähtis on seegi, et iga sellise rahaandmise taga oleks konkreetse riigikogu liikme nimi,» toonitas Randpere, lisades, et raha ei tohi jagada ka endaga seotud MTÜdele, sihtasutustele või organisatsioonidele: «Seal ei tohi olla mingit korruptiivset sidet.» Vestluskaaslane Kokk nõustus Randperega ja lisas, et ka sugulastega seotud MTÜd ei tohiks toetada.