L, 28.01.2023

Riigikontroll: uute karjäärideta jäävad maanteed ja Rail Baltic ehitamata

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Riigikontroll: uute karjäärideta jäävad maanteed ja Rail Baltic ehitamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Saustinõmme 29.10.2019. Rail Balticu ehitus algab.
Saustinõmme 29.10.2019. Rail Balticu ehitus algab. Foto: Sander Ilvest

Kui Eesti asuks täitma oma kohustusi Euroopa Liidu ees ja hakkaks ehitama nii neljarajalisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, siis oleksime juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga, leiab riigikontroll. 

Et Eestile majanduslikult ning julgeolekuliselt olulised taristuprojektid ellu viia, tuleb juba lähitulevikus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi karjääre, leiab riigikontroll oma teisipäeval avaldatud aruandes. Lisaks tuleks aktiivsemalt pakkuda välja kaevandamisega seotud häiringute eest leevendusi ja kahjude hüvitamist kohalikele elanikele.

«Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine,» ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides.

«Arvestades riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi,» toonitas Holm.

Kaevandatav varu on kriitilisel tasemel

Eesti on lubanud 2030. aastaks kõrgendatud nõuetega valmis ehitada Tallinna–Tartu–Luhamaa ning Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Maanteede ehitamiseks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaa lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani.

Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.

Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028, võrrelduna 2022. aasta mahuga. Kui 2022. aastal kasutatakse ligikaudu 9 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.

Riigikontroll leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks juhul, kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid.

Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni riigikontrolli hinnangul selleks olukorraks piisavalt valmistunud.

Tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujunevad sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushinnad.

Varustuskindlus tuleks üle hinnata

Kuigi kohalike ehitusmaavarade puudujääki saab leevendada ka neid importides, tõstaks see järsult objektide hinda. Ehitusmaavara importimisel võib suurte taristuprojektide ehitusmaksumus suureneda isegi kuni 40 protsenti, viitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangud.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu raskendatud. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja sellest tulenevate kvaliteedinõuete alusel.

Keskkonnaamet tugineb kaevandamislubade menetlemise käigus varustuskindluse hindamisel minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib MKM-i arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab mõnes piirkonnas ehitusmaavarade tulevikunõudluse võimalikku hüppelist muutust.

Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Praeguses olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.

Kuidas suurendada omavalitsuste huvi kaevandamise vastu

Keskkonnaministeeriumil tuleks riigikontrolli hinnangul välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud.

Senisest rohkem tuleks keskkonnaministeeriumil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil tegeleda ka huvide tasakaalustamisega. Uute karjääride avamine nõuab aga ministeeriumitelt ja omavalitsustelt senisest märksa ulatuslikumat ja tõhusamat koostööd. Karjääri rajamise eelsete kaevandusloa konsultatsioonide käigus tuleks riigikontrolli hinnangul leida kõige mõistlikumad lahendused. Üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad.

Omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu saaks suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu, tegi riigikontroll ettepaneku. Vaja oleks luua tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud aitaks loodetavasti kaasa, et karjääride avamise otsustamise ja kaevandamisloa menetluse otsustamise protsessis ei avalduks niinimetatud mitte-minu-naabrusse-sündroom.

Märksõnad
Tagasi üles