Pressinõukogu arutas Tuuliku Reiside OÜ kaebust Postimehe online´is 8. veebruaril 2012 ilmunud artikli «Tarbijakaitseamet hoiatab seadusevastaselt tegutseva OÜ Tuuliku Reisid eest» peale ning otsustas, et väljaanne ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudises on viidatud tarbijakaitseameti infole, et Tuuliku Reisidel puudub registreering reisiettevõtjana tegutsemiseks ja ettevõttel pole ka kohustuslikku tagatist ning neil põhjustel pole firma tarbijate jaoks usaldusväärne.
Tuuliku Reisid OÜ omanik ja juhtaja Tarmo Varul kaebas Pressinõukogule, et uudise pealkiri on eksitav ja ebatäpne, sest firma tegeleb paljudel muudel tegevusaladel. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle sõna ei antud. Kaebaja märgib, et firma tegevus on seaduslik, vaid üks osa sellest (reisikorraldus) oli algfaasis ja selle leidis tarbijakaitse olevat ebaseadusliku.
Postimees vastas Pressinõukogule, et tegemist oli tarbijakaitseameti ametliku hoiatusega ning toimetus ei näinud põhjust nende infos kahelda. Leht lisas, et looga tegelenud ajakirjanik kontrollis info üle ka majandustegevuse registrist ning sai kinnituse, et info on õige.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Tarbijakaitseamet on reisifirmade üle seaduse alusel järelvalvet ja kontrolli teostav riiklik organ ja seega ei saa veebiväljaandes ilmunud uudist käsitada konfliktina, vaid seadusega ette nähtud avalikkuse teavitamisena tarbijakaitse järelvalveotsusest. Arvestades viimastel aastatel reisiettevõtetega seotud tõsiseid probleeme on tarbijakaitseameti sellekohaste hoiatuste edastamine avalikkuse huvides ja ettevõttele ei ole põhjustatud põhjendamata kannatusi.
Pressinõukogu hinnangul tunnistab ka kaebaja, et neil puudus info avaldamise ajal registreering ja kohustuslik tagatis.
Artikli peakirja ei saa Pressinõukogu väitel eksitavaks pidada, sest firma tegutsemist saab nimetada ebaseaduslikuks, kui ta tegutseb alal, milleks tal pole õigust. See ei tähenda, et firma rikuks seadust teistes valdkondades.