K, 8.02.2023

2023. aasta mullaks valiti liivane leetunud muld

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
2023. aasta mullaks valiti liivane leetunud muld
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Aasta muld.
Aasta muld. Foto: Maaülikool

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ning Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ning toitained muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ning saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui viie sentimeetri tüsedune huumushorisondi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.

Muld on levinud terves Eestis. Kokku moodustab see mullatüüp viis protsenti Eestimaa muldadest ning 3,8 protsenti kogu põllumaast. Peamised levikualad on Lõuna-Eesti lubjavaesel moreenil Võru-, Valga- ja Põlvamaal, samuti Põhja-Kõrvemaal, Kunda ümbruses, Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal.

Seekordsel mullapäeval olid fookuses tasakaalustatud väetamise küsimused, sest lisaks saagikuse toitainete lisamisel kandev roll mulla ja kogu ümbritseva keskkonna seisundi ning taimekasvatuse tasuvuse kujundamisel. Osalejad said ülevaate väetiste kasutamise erinevatest aspektidest rohepöörde valguses ning Eesti põllumuldade väetistarbest.

Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.

Eelmiste aastate «Aasta muld»:

2022 - tehismuld; 2021 - rähkmuld; 2019 - madalsoomuld; 2018- näivleetunud muld; 2017- leedemuld; 2016- rabamuld; 2015- peapealne muld; 2014- leostunud muld

Märksõnad
Tagasi üles