L, 4.02.2023

Väärkoheldud lapsed ei julge sageli lasteabile helistada: «Emme saab pahandada»

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Väärkoheldud lapsed ei julge sageli lasteabile helistada: «Emme saab pahandada»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Vaimse tervise murega pöördub abiliinile iga päev keskmiselt kaks last.
Vaimse tervise murega pöördub abiliinile iga päev keskmiselt kaks last. Foto: Shutterstock

Väärkohtlemine, laste kasvatamine, hooldusõigusküsimused – lasteabi poole pöördutakse kõige erinevamate muredega. Ehkki nii mõnelgi lapsel on kartus teatamise tagajärgede pärast, teavad nõustajad, et kui keegi anonüümne neile kirjutab ja lubab ennast kohe ära tappa, on selle taga tegelikult soov, et talle appi tuldaks.

Novembri keskpaik. Sotsiaalkindlustusameti lasteabi nõustaja Kai Ird on 12-tunniseks tööpäevaks valmis. Kolleeg teatab, et tema päev algas sellega, et helistas vanem, kelle lapse sõber postitas sotsiaalmeedia platvormil endast hüvastijätuvideo.

Suitsiidiga seotud teateid tuleb abiliinile paraku sageli: enesetapumõtete või enesevigastamisega seoses on sel aastal pöördunud lausa 189 last. Näiteks helistab peagi täisealiseks saav teismeline ilmselgelt purjuspäi ja melanhoolses meeleolus oma sõbrale ja annab mõista, et võib endale midagi teha. Kusjuures ka ta vanem on teises toas purjus ja seetõttu tunneb sõber kohustust olukorrast teada anda.

Või siis helistab murelik lapsevanem ja kurdab, et õpetajad kiusavad tema last. Uurib, mida teha või kuhu pöörduda, sest laps on selgelt masenduses ning vanem kardab, et koolis võib asi minna nii kaugele, et lõpuks pole tal enam last.

Märksõnad
Tagasi üles