Keskerakonna esinumber Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital on Mihhail Kõlvart
7. detsember 2022, 07:46
Riigikogu valimistel on Keskerakonna esinumber Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul ei suhtu tänane valitsus piisavalt tõsiselt Eesti inimeste toimetulekusse ega hooli sellest, kuidas kohalikud omavalitsused erinevate kriisidega hakkama saavad.
«Tallinnas on viimase poole aasta jooksul hüppeliselt suurenenud abivajavate inimeste hulk, linnaosade sotsiaalosakonnad töötavad ülekoormusel ja teevad kohati üliinimlikke pingutusi, et elanike muresid lahendada. Riigil on hoovad, et rekordilise inflatsiooni mõjusid leevendada, kuid paraku ei ole pälvinud toetust Keskerakonna ettepanekud langetada toiduainete käibemaksu ja energiakandjate aktsiisi ning tõsta pensioni alates 1. jaanuarist erakorraliselt 50 eurot. Hüppelise hinnatõusu tingimustes on kannatajateks meie inimesed,» ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on kohalike omavalitsuste toimetulek käesoleval aastal eriti järsult halvenenud. «Viimase aja kriisiolukorrad on näidanud, et just kohalikul omavalitsusel on vajadus esmajärjekorras tegutseda ka siis, kui olukorra lahendamine on riigiasutuste pädevuses. Valitsus ei ole suutnud adekvaatselt reageerida Ukraina põgenike- kui ka energiakriisi mõjudele, linnad ja vallad on olnud sunnitud ise põhikoormuse enda kanda võtma,» nentis Kõlvart.
Tema hinnangul on ka haridusvaldkonnas valitsus astunud samme, mis on loosunglikud ja tekitavad probleemide lahendamise asemel neid vaid juurde. «Kooliõpetajate palgatõusu tuhinas unustati ära, et see toob automaatselt kaasa ka lasteaiaõpetajate palgatõusu, mis paneb väiksemate kohalike omavalitsuste eelarvetele suure lisakoormuse,» märkis ta.
«Ka eestikeelsele haridusele üleminekul pandi esmalt paika ebamõistlikult lühike tähtaeg ja vajalike toetavate sammude asemel elavad paljud õpetajad, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, rahatrahvi hirmus. Eestis on puudu tuhatkond õpetajat ja Riigikontroll on öelnud, et praeguste trendide jätkudes on aastaks 2035 juba pooled pedagoogid pensioniealised. Hariduspoliitika vajab õpetajakesksemat lähenemist,» ütles Kõlvart.