
Kui Stewart Johnsoni ema, läbi ja lõhki ameeriklanna, suri, mattis poeg puidust urni tema tuhaga Võrumaale ning istutas selle peale puu – et mõtteline osa emast viibib edasi tema kõrval sel kaugel maal, kus ta on nüüdseks veetnud ligi veerand sajandit ja kus kavatses elada oma elu lõpuni.