E, 6.02.2023

Küsitlus: topeltkodakondsuse teema lööb eestlased ja mitte-eestlased kahte leeri

Postimees
Küsitlus: topeltkodakondsuse teema lööb eestlased ja mitte-eestlased kahte leeri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sinimustvalge.
Sinimustvalge. Foto: Margus Ansu

Aastaga on vähenenud nende inimeste hulk Eestis, kes leiavad, et sõja korral on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest, selgus Turu-uuringute ASi hiljutisest küsitlusest. Küsitlusest selgus ka, et Eesti ja mitte-Eesti vastajad näevad väga erinevalt topeltkodakondsuse ohtu riigi julgeolekule.

70 protsenti kõigist vastajatest leidis, et sõja korral on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest. Samas, veel aasta tagasi vastas sellele küsimusele jaatavalt 75 protsenti, selgub küsitlusest, mis viidi läbi Inimõiguste Instituudi tellimusel seoses 10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päevaga.

Oluliselt on ka langenud hinnang, nagu tuleks ühiskonna huvid seada esiplaanile pandeemia (45 protsenti vs. 55 protsenti) ja kliimakatastroofi või loodusõnnetuse (43 protsenti vs. 58 protsenti) korral.

Kuidas on lood inimõigustega Eestis?

Uuringust selgub, et 79 protsenti Eesti elanikest on veendunud, et meie riigis järgitakse inimõigusi. Eelmisel aastal samal ajal oli see protsent 81. Eesti kodakondsusega vastajatest jagas seda arvamust 81 protsenti, Venemaa kodakondsusega vastajatest 63 protsenti, määratlemata kodakondsusega vastajatest 69 protsenti ning muu riigi kodakondsusega vastajatest 69 protsenti.

Kõige olulistemaks inimõiguseks peetakse endiselt õigust elule (65 protsenti) ja õigust tasuta arstiabile (64 protsenti). 

Topeltkodakondsust pooldab vastajatest 48 protsenti ning 45 protsenti oli selle vastu. Kui Eesti kodakondsusega vastajatest on topeltkodakondsuse poolt 44 protsenti ja vastu 49 protsenti, siis Venemaa kodakondsete seas pooldab topeltkodakondsust 82 protsenti ja vastu on 11 protsenti. Määratlemata kodakondusega vastajate seas pooldab topeltkodakondsust 71 protsenti, muu riigi kodakondsete seas 76 protsenti.

Vene kodakondsed topeltkodakondsuses ohtu ei näe

Küsiti ka selle kohta, kas topeltkodakondsus võib murendada ühiskonna ühtsust ja identiteeti. Kõigist vastanutest leiab 47 protsenti, et võib, 43 protsenti nii ei arva. 

63 protsenti Eesti kodakondsusega vastajaid leiab, et paljude kodanike topeltkodakondsus võib teatud situatsioonis ohustada riigi julgeolekut.

Põhiliselt ei karda topeltkodakondsusest tulenevaid ohte ühiskonna sidususele ja identiteedile Venemaa kodakondsed (75 protsenti) ja määratlemata kodakondsusega (66 protsenti) vastajad, samuti vene rahvusest (67 protsenti) ning muu riigi kodanikud (84 protsenti).

Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Vootele Hansen ütles kommentaariks, et selline suur nihe näitab ilmekalt, et eri rahvuste ning Eesti kodakondsust omavate ja mitteomavate vastajate väärtushinnangud on väga erinevad.

MTÜ Inimõiguste Instituut tellimusel küsitles Turu-uuringute AS novembris üle 1000 Eesti elaniku, kellelt küsis hoiakuid inimõiguste olukorra kohta riigis. Alates 2012. aastast tehtav uuring kajastab lisaks Eesti Vabariigi kodanike arvamusele ka Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsusega inimeste seisukohti. Lähemalt saab uuringu tulemustega tutvuda siit.

Märksõnad
Tagasi üles