E, 6.02.2023

Otse Postimehest: ⟩ Elektrilevi juhatuse esimees: mul on päriselt ka kahju ja vabandan, me teeme kõik mida me suudame

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Elektrilevi juhatuse esimees: mul on päriselt ka kahju ja vabandan, me teeme kõik mida me suudame
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2

Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi sõnul oli seis eile õhtul endiselt keeruline, sest 3000 klienti on Eestis ilma elektrita. Ent katkestuste arv väheneb pidevalt. Mandril lootis Elektrilevi kõik rikked eile hilisteks õhtutundideks likvideerida, Hiiumaal jääb tippaja tuhandest katkestusest tänaseks alles sada, Saaremaal tuhat.

«Mul on päriselt kahju ja ma vabandan nende ees, kellel on elekter viis päeva ära olnud – veesüsteem külmunud või valgust ei ole –, aga me teeme kõik, mida suudame,» ütles Härm. «Öelda, et me ei pingutaks, oleks äärmiselt ebaõiglane nende meeste suhtes, kes ööpäev läbi rinnuni lumes tööd teevad.»

Esimesed saarlased jäid elektrist ilma juba kolmapäeval. Suurem torm tuli peale reedel. Härmi sõnul on kolmapäevased katkestused tänaseks suures jaos siiski korda tehtud. «Üks liinijupp on seal keerulisem, kus rikkeid on rohkem, aga see on meil fookuses,» sõnas ta.

Ohuhinnang oli vale

Üleeile kritiseeris Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk Elektrilevi, mis ei võtnud kahel esimesel päeval tormikahjustusi eriti tõsiselt ega saatnud saarele vajalikul hulgal rikkeid kõrvaldavaid brigaade.

Härmi sõnul tegelesid nende koostööpartnerid Saaremaal riketega juba alates reede õhtust. Laupäeva hommikuks oli neil likvideeritud 6000 riket ja 5700 veel ees. Elektrilevi hindas, et ülejäänud katkestused tehakse korda pühapäeva hommikuks. «Kahjuks nii ei läinud – meie riskihinnang oli vale,» mainis Härm.

Laupäeval läks ilm Härmi jutu järgi tund-tunnilt hullemaks – lund sadas juurde ja puud, mis olid kukkumise piiri peal, murdusid liinidele, mistõttu tuli rikkeid pidevalt juurde. Laupäeva pärastlõunal, kui Saaremaalt laekus juba uus info, püüdis Elektrilevi brigaade juurde tellida. Ent pühapäeval selgus, et torm Birgit ohustab ka mandrit. «Nii jätsime osa meestest igaks juhuks saarele saatmata,» sõnas ta.

Mis läks kriisile reageerimisel kokkuvõttes valesti? «Ohuhinnang oli vale ja oleksime pidanud reageerima kiiremini,» tunnistas Härm, ent lisas, et praegu on olukord selline, et nii palju rikkebrigaade, kui neid Saaremaal tegutseb, pole seal kunagi varem tööd teinud.

Ent kuidas hindab Härm oma tööd selle kriisi valguses? «Ennast hinnata on kõige raskem, paneksin hindeks hea, mitte suurepärane.» Head hinnet põhjendas ta sellega, et tuleks eristada asju, mida ta saab mõjutada, ja jätta kõrvale ilma vingerpussid, nagu seda oli torm Birgit, või võrgu ehitus, mis tehti kolmkümmend aastat tagasi.

Olukord Saaremaal hakkas reedel eskaleeruma jäävihmast. Kuigi seda esineb Eestis mitu korda aastas, oli seekordne jäitekiht juhtmetel mitu korda paksem kui lubatud üks sentimeeter, mida elektrijuhe projekti kohaselt taluma peab. «Aeg-ajalt tuleb paksu jäidet ette – see on osa meie kliimast,» kinnitas Härm ja tõi näite käesoleva aasta jaanuarikuust, kui jäitevihma tõttu leidsid samuti aset ulatuslikud elektrikatkestused. Elektrivõrkude juhi hinnangul peab tulevikku vaadates edaspidi otsustama, kas ehitada kallist võrku, mis ei lähe katki, või rahulduda taskukohasema variandiga, kuhu on paratamatult elektrikatkestused sisse kirjutatud.

Esmaspäevane elektrikatkestuste kaart näitas aga ka seda, et Läänemaal oli võrreldes Saaremaaga probleeme väga vähe, ehkki ilm ei erinenud neis paigus kuigivõrd. Läänemaa elektriliine haldas varem Imatra Elekter. Eelmisel aastal ostis Elektrilevi nad ära. Miks Imatra ehitatud liinid tormile palju paremini vastu peavad? Härm tõi välja kolm põhjust: «Esiteks on meil madalpingeliinide osad (postide vahel – K. T.) oluliselt pikemad. Imatral omakorda oli rohkem ringtoitelahendusi ja rohkem väljasõiduvõimelisi brigaade kui meil.» Ent Elektrilevi kavatseb tulevikus Imatra head praktikad ka ülejäänud ettevõttes kasutusele võtta.

Tasud tõusevad

Tavaliselt lubab Elektrilevi rikked kõrvaldada 24 tunniga, eriolukorras on neil selleks aega 72 tundi. Kui elekter on ära kauem, hüvitatakse tarbijatele ülejäänud aja eest tekkinud kahjud. Kas torm Birgiti puhul oli tegu tava- või eriolukorraga, ei soovinud Härm veel ennustada. «Teeme kõigepealt võrgud korda, siis otsustame,» sõnas ta.

Konkurentsiameti algatatud järelevalvemenetlusest on lähiajal samuti olulist otsust oodata – kas Elektrilevi jättis neile pandud kohustused tormikahjude likvideerimisel täitmata? «Eks uurimine näitab,» mainis Härm. Samuti loodab ta menetluse käigus selgust saada, kas ameti kehtestatud võrgutasu katab kõik kulud, mis neil teha tuleb, sealjuures ka inflatsiooni arvesse võttes.

Sellel aastal on Elektrilevi võrgutasusid korduvalt tõstnud. Uuest aastast ootab tarbijaid ees uus 13-protsendiline tõus. Põhjuseks tuuakse märkimisväärne elektri hinna tõus. «Me oleme üks suurimaid elektritarbijaid Eestis – ostame aastas 300 gigavatt-tundi elektrit ja maksame selle eest turuhinda, ent tarbijalt küsime konkurentsiametiga kooskõlastatud võrgutasu,» selgitas Härm. Hinnaerinevuse tõttu on Elektrilevi tänavu maksnud elektri eest 65 miljonit eurot rohkem, kui neil lubati tarbijatelt tagasi küsida. Seetõttu terendab ees kahjumiga aasta.

«Küll aga tuleb tormidest ja nende mõjudest rohkem rääkida,» lisas Härm. «Need jäävad ju ka edaspidi tulema.» Elektrikatkestuse korral on abi generaatoritest, mille puhul tuleb mõelda, kuhu need ühendada. Riik võiks Härmi sõnul pakkuda toetusmeedet, mille abil luua maamajadele generaatori ühendamise võimekus. Varude keskuses võiks tulevikus seista mitusada generaatorit, mida vajadusel elektrita jäänud majapidamistele kasutusse anda.

Kaugemaid õppetunde silmas pidades nõustus Härm Saaremaa vallavanema Tuisuga, et kui inimesed saavad elektri tagasi, siis tuleb koos arutada, mida oleks paremini teha saanud ja kuidas jagada ülesandeid Kaitseliidu, päästeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kuigi asutusel on olemas ka kriisiplaanid, on iga kriis uus. «Sellepärast see ongi kriis, et tekivad olukorrad, mida pole varem läbi mõeldud,» sõnas ta.

Märksõnad
Tagasi üles