Sügise hakul valminud RMK siseauditi järgi on puidumüük olnud igati korrektne. «Kõigil kestvuslepingutega ostjateks kvalifitseerunutel on olnud võrdsed võimalused metsamaterjali ostmiseks,» ütles Marran.
Riigikontroll alustab RMK auditit lähipäevil, aega võib see võtta vähemalt aasta.
Ilma tööstuseta Eestis enam puitu osta ei saa
Lisaks teatas RMK, et sõlmib kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.
Praegu müüb RMK kestvuslepingutega ligi14 protsenti riigimetsapuidust sellistele ettevõtetele, kel pole Eestis tootmist.
Eestis pole tootmist 14 ettevõttel
- RMK kestvuslepingupartnerite seas on 14 ettevõtet, millel puudub praegu Eestis puidutöötlusettevõte. Kui nad aasta jooksul Eestisse tööstust ei raja ega osta, siis RMK nendega enam kaupa ei tee.
- Suuremas mahus ostavad RMK käest puitu (peamiselt paberipuit, aga ka näiteks haavapalk) Metsä Forest Eesti, BillerudKorsnäs Estonia, Mercer Holz GmbH, Lignator Logistika, HMPK, Södra Metsad, Lemeks Sadamad, Claus Rodenberg Waldkontor GmbH ja mõned väiksemad, sh Läti ettevõtted.
«Kohalikud paberipuitu töötlevad ettevõtted tarbivad hetkel vaid ligi kolmandiku RMK toodetavast paberipuidust,» selgitas RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. «Suuremaks mahuks puudub Eestis vajalik töötlemisvõimsus, mistõttu on RMK seni müünud paberipuitu kestvuslepingutega peamiselt Soome ja Rootsi. Selleks et paberipuidutöötlemine Eestis areneks, müüb RMK 2024. aastast paberipuitu kestvuslepingute alusel ainult kohalikele töötlejatele.»
Kuidas on see võimalik, arvestades ELi vabaturu- ja konkurentsireegleid? «RMK ei ole puidu müügil turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja,» vastas Kaubi. «Seetõttu ei ole kestvuslepingutega müügil kvalifitseerimise kriteerium «pakkuja on puitu Eestis ümber töötlev või ümbertöötlemist rajav ettevõtja või pakkujaga samas kontsernis on Eestis puitu ümber töötlev või ümbertöötlemist rajav ettevõtja» vastuolus konkurentsiseadusega.»
Kaubi viitas ka augustis kinnitatud valitsuse tegevusprogrammile aastani 2023, milles on kirjas, et kestvuslepingute sõlmimisel eelistatakse puidule Eestis suuremat lisandväärtust andvaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtteid.
«Sõlmime välismaiste paberipuidu ostjatega jaanuaris uued kestvuslepingud viieks aastaks, aga tingimuslikult,» ütles Kaubi. «Selleks et leping kehtiks viis aastat, peab ettevõtja järgmisel aastal tõendama paberipuidu ümbertöötamist Eestis. Kui ettevõtja seda ei tõenda, kehtib sõlmitav kestvusleping 2023. aasta lõpuni.»