N, 2.02.2023

RMK sõlmib uued salajased kestvuslepingud, et need siis aasta pärast avalikustada

RMK sõlmib uued salajased kestvuslepingud, et need siis aasta pärast avalikustada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Metsaraie Kaagveres.
Metsaraie Kaagveres. Foto: Sille Annuk
  • Kolmveerand kestvuslepingutest saab läbi lähipäevil.
  • Uued lepingud on salajased aasta aega.
  • Kestvusleping kaitses tänavuse röögatu hinnatõusu eest.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatas eile, et avalikustab aasta pärast salajased kestvuslepingud, kuid sõlmib nüüd kohe – jaanuaris – enamiku lepingupartneritega uued lepingud samadel tingimustel, millega on seni puitu müünud oksjonihindadest soodsamalt.

«Puit on Eesti kõige tähtsam loodusvara ning sellega tehtavad tehingud peavad olema avalikud. Seda selleks, et Eesti avalikkuses ei tekiks tunnet, nagu ajaks RMK mingit hämarat asja. Just seetõttu on alates 2024. aastast kestvuslepingute sisu avalik,» põhjendas RMK juht Mikk Marran otsust. «Mul on hea meel, et jõudsime sellise strateegiamuutuseni nii kiiresti.»

Mis on kestvusleping

  • RMK sõlmib viieaastase kestvuslepingu ettevõttega, mis vastab juhendis kirjas olevatele nõuetele (pole võlgu, töötajate palk vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest jne).
  • 70 protsenti metsamaterjalist tagatakse kestvuslepingute omanikele tingliku kogusena.
  • Tinglikult tagatava koguse arvutab RMK (valem on kirjas juhendis).
  • Hinnakokkulepped sõlmib RMK kolm korda aastas (6 + 3 + 3 kuuks).
  • Kestvuslepingutega puitu ostvaid ettevõtteid on 101 (106 lepingut).
  • RMK müüb kestvuslepingutega 85 protsenti puidust.

Allikas: RMK

Kogu puidumüük sellest hetkest siiski avalikult käima ei hakka.

RMK 106 kestvuslepingust lõpeb 75 juba selle aasta lõpus.

«Sõlmime jaanuaris viieks aastaks uued kestvuslepingud nende partneritega, kes esitasid selleks sooviavalduse enne oktoobri lõppu,» seletas Marran. «Kui need partnerid on määranud oma tingimuseks ärisaladuse, kehtestame selle lepingutes üheks aastaks. Anname pakkujatele korrektse ja mõistliku üleminekuaja.» RMK teatel selleks, et «ettevõtjatel oleks võimalik vajadusel oma tegevust ümber korraldada».

See tähendab, et lepingu sisu muutub aasta pärast avalikuks, kuid ettevõtted saavad vanadel tingimustel veel viis aastat RMK käest puitu osta. Teistel ettevõtetel, kellel lepingute sisu teadasaamine tekitaks samuti puiduostusoovi, on võimalik, aga keerukas vanadega konkureerida enne aastat 2028.

«Kestvuslepinguteks on võimalik pakkumisi esitada igal aastal ja meil on plaan sellega jätkata,» kommenteeris Mikk Marran.

Ülejäänud 31 kestvuslepingut lõppevad aastatel 2024–2026. Nende kohta sõnas Marran, et teeb ettepaneku minna 2024. aastast avalikustatud lepingutele üle, kuid see on ettevõtetele vabatahtlik.

«Metsa- ja puidutööstuste liidule saatsime vastava sõnumi paar nädalat tagasi,» selgitas Marran, kelle sõnul oli vastukaja, et ettevõtted tahaksid pigem minna edasi vanade tingimustega, s.o salajaste hindade ja tarnetingimustega.

Salajane puidumüük on olnud ettevõtetele kasulik

RMK on müünud kestvuslepingutega puitu alates 2017. aastast kokku 183 miljonit eurot odavamalt, kui müünuks arvutuslikult samal ajal oksjonihindadega. Aastataguse seisuga oli see summa 52 miljonit. Tegu on puhtmatemaatilise arvutusega – pole teada, mida teinuks hinnad, kui sedavõrd suur puidukogus oleks kõik oksjonil müüdud.

RMK on korduvalt põhjendanud, et kestvuslepingud on Eesti puidutööstuse tugevuse ja säilimise alus. «RMK kestvuslepingute eesmärk on täita Eesti metsapoliitikast tulenevaid eesmärke: metsa- ja puidutööstuse arenguks sobiva keskkonna loomine eesmärgiga toetada riigi kui terviku majanduslikku tugevnemist, aidates kaasa regionaalsele arengule, piirates monopolide teket ning suunates avatud turumajandust ja olles vaba konkurentsi suunaja,» selgitas Marran. «Poliitika kohaselt on metsa- ja puidutööstuse toetamise strateegia eesmärgiks tõsta puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse.»

Marrani sõnul tagatakse puiduostjatele stabiilsus pideva puiduvoo ja tarnete ning investeerimiskindlusega RMK‑le stabiilsete partnerite ja konkurentsistatud puidumüügihindade näol.

Sügise hakul valminud RMK siseauditi järgi on puidumüük olnud igati korrektne. «Kõigil kestvuslepingutega ostjateks kvalifitseerunutel on olnud võrdsed võimalused metsamaterjali ostmiseks,» ütles Marran.

Riigikontroll alustab RMK auditit lähipäevil, aega võib see võtta vähemalt aasta.

Ilma tööstuseta Eestis enam puitu osta ei saa

Lisaks teatas RMK, et sõlmib kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks edaspidi kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega.

Praegu müüb RMK kestvuslepingutega ligi14 protsenti riigimetsapuidust sellistele ettevõtetele, kel pole Eestis tootmist.

Eestis pole tootmist 14 ettevõttel

  • RMK kestvuslepingupartnerite seas on 14 ettevõtet, millel puudub praegu Eestis puidutöötlusettevõte. Kui nad aasta jooksul Eestisse tööstust ei raja ega osta, siis RMK nendega enam kaupa ei tee.
  • Suuremas mahus ostavad RMK käest puitu (peamiselt paberipuit, aga ka näiteks haavapalk) Metsä Forest Eesti, BillerudKorsnäs Estonia, Mercer Holz GmbH, Lignator Logistika, HMPK, Södra Metsad, Lemeks Sadamad, Claus Rodenberg Waldkontor GmbH ja mõned väiksemad, sh Läti ettevõtted.

«Kohalikud paberipuitu töötlevad ettevõtted tarbivad hetkel vaid ligi kolmandiku RMK toodetavast paberipuidust,» selgitas RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. «Suuremaks mahuks puudub Eestis vajalik töötlemisvõimsus, mistõttu on RMK seni müünud paberipuitu kestvuslepingutega peamiselt Soome ja Rootsi. Selleks et paberipuidutöötlemine Eestis areneks, müüb RMK 2024. aastast paberipuitu kestvuslepingute alusel ainult kohalikele töötlejatele.»

Kuidas on see võimalik, arvestades ELi vabaturu- ja konkurentsireegleid? «RMK ei ole puidu müügil turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja,» vastas Kaubi. «Seetõttu ei ole kestvuslepingutega müügil kvalifitseerimise kriteerium «pakkuja on puitu Eestis ümber töötlev või ümbertöötlemist rajav ettevõtja või pakkujaga samas kontsernis on Eestis puitu ümber töötlev või ümbertöötlemist rajav ettevõtja» vastuolus konkurentsiseadusega.»

Kaubi viitas ka augustis kinnitatud valitsuse tegevusprogrammile aastani 2023, milles on kirjas, et kestvuslepingute sõlmimisel eelistatakse puidule Eestis suuremat lisandväärtust andvaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtteid.

«Sõlmime välismaiste paberipuidu ostjatega jaanuaris uued kestvuslepingud viieks aastaks, aga tingimuslikult,» ütles Kaubi. «Selleks et leping kehtiks viis aastat, peab ettevõtja järgmisel aastal tõendama paberipuidu ümbertöötamist Eestis. Kui ettevõtja seda ei tõenda, kehtib sõlmitav kestvusleping 2023. aasta lõpuni.»

Märksõnad
Tagasi üles