/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036173t1h4186.jpg)
- Kahtlane hulkuja võib arvestada kontrolliga.
- Narva jõgi on populaarne kalastuskoht.
- Piirivalvurite töö pole üksnes piiri valvamine.
Postimees veetis päeva piiripatrullis koos Narva kordonis ametis olevate meestega, kelle hoole all on umbes 77 kilomeetri pikkune piirilõik.
Enne kui patrullmasinasse istume, tutvustab Narva kordoni juht Dmitri Gorelov ajakirjanikule tööd nende piirilõigul. Et vahetult enne talve tulekut korjati piiriveekogudelt kokku navigeerimist lihtsustavad kergpoid, siis liigub jutt esmalt selle kandi tavapärasele «nähtusele», kelleks on kalamehed, ja neid kohtame oma ringsõidul üksjagu.
Hakkab silma, et piirivalvur Marek Looritsa ja tema paarimehe rohelise Volkswageni maasturi pakiruum on silmini igasugust varustust täis: öövaatlusseade, teleskoopredel, meditsiinikott, köis ja veel üht-teist.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036175t1hc8d6.jpg)
Paarimees on seekord aga rumeenlane, kellel rinnasildil huvitav nimi Constantin Constantin. Selgub, et varem oma kodumaal vanglasüsteemis töötanud mees ammutab Eestis uusi teadmisi Euroopa piiri- ja rannikuvalveameti Frontex programmi raames.
Kui eestlasest piirivalvur kannab teenistusrelva ja muud sinna juurde kuuluvat varustust, siis Frontexi mehel ei näi lisaks sinist värvi vormiriietusele ja nokkmütsile rohkem eriti midagi olevat. Constantin ei lase ennast sellest häirida. Temal on masinasse istudes kaasas tahvelarvuti, kuhu saab toksida sõidukite registreerimisnumbreid ning kontrollida nende tausta – kas ülevaatus on tehtud ning masinal kehtiv kindlustus.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036174t1h0436.jpg)
Patrull on liikvel
Vaevu saame kordoni juurest minema, kui Looritsale edastatakse raadiosaatja kaudu teade ja ta võtab suuna Kreenholmi saare lähistele, et kontrollida seal fotoaparaat käes ringi kolavat tundmatut meesterahvast. Selgub, et pealinnast pärit mehe tegevuses pole midagi ülemäära kahtlast, rutiinse kontrolli järel fikseeritakse ta andmed ja lubatakse uudistamist jätkata.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036178t1h51d6.jpg)
Ühe peatuse teeme selle päeva patrullrajal Narva jõe ääres kulgeval promenaadil. Loorits tähendab, et enda näitamine – patrull on liikvel! – naaberriigi kolleegidele on suhteliselt tavapärane. Eks venelased teevad aeg-ajalt samamoodi, parajasti sõelubki üks patrullkaater mootori podisedes Narva jõel.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036176t1h4d1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15036177t1hcb59.jpg)
Piiriveekogul ja selle ääres toimetavad kalastajad on tavaline nähtus. Loorits uurib auto aknast binokliga ühte kalapaati. Vaatab registreerimisnumbrit ning laseb seejärel kontrollida, kas paat on üldse sealkandis püügiks registreeritud. On küll.
Narva on oma veehoidla kanalite ja paadikuuridega tõeline Eesti Veneetsia. Varem võis üks jõeäärne kalapaatide garaažiboks maksta 5000–6000 euro ringis, aga siis lasi linnavõim teha seal süvendustöid ning rajada aluste vettelaskmiseks spetsiaalse koha ning seetõttu on boksi väärtus ilmselt mitme tuhande võrra kasvanud.
/nginx/o/2022/12/19/15036179t1h1c30.jpg)
Nurgad lõigatakse sirgeks
Kohalikud kalamehed orienteeruvad jõel ja veehoidlal paadiga saaki nõutades küll GPS-seadme järgi, kuid leidub neidki, kellel see elektroonikavidin puudub. Just sellised kalurid kipuvadki piirivalvuritele tihti tööd andma – elektroonilise abivahendita kaotatakse üsna lihtsalt visuaalne orientiir ega osata enda paiknemist ajutise kontrolljoones suhtes kuigi täpselt määrata. Enamasti lõpeb asi sellega, et püügimehed – nii Venemaa kui ka Eesti omad – lihtsalt lõikavad tuimalt riigipiiri nurkasid ja sõidavad otse.
Riigi idapiir ei jookse sugugi mööda Narva jõe keskosa, vaid kulgeb paiguti kaldale lähemal või kaugemal. Kalastajatel tuleb seejuures silmas pidada, et neil lubatakse toimetada ajutisest kontrolljoonest kuni 20 meetri kaugusel.
Eksinud kalastajatest informeerimine käib Eesti poolel lihtsalt: kõigepealt reageeritakse ja selgitatakse asjaolud ning seejärel teavitatakse kolleege teisel pool piiri telefonitsi.
Narva-Jõesuu kanti jõudes kontrollib meie patrullmeeskond muu hulgas käidavamates kohtades piiripostide olukorda. Jõe ääres jääb silma masin, mida Loorits näeb igal töönädalal küll mitu korda, aga käib ikkagi koos paarimehega kalastaja juurest läbi ja ajab pisut juttu. «Uurin, kuidas tal läheb ja kas kala on. Võib-olla on tal mõni sõber kaasas,» mainib piirivalvur.
Teinekord jälle käib mõni seltskond väikese šašlõkivanniga Narva jõe ääres grillimas. Siis manitseb piirivalvur neid enda järelt prügi koristama, aga iga kord sõnad kohale ei jõua.
/nginx/o/2022/12/19/15036180t1hc434.jpg)
Patrullkäigult kordonisse naastes jääb meeskonnale Narva linnas silma masin, mille kohta näitab arvuti, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus. Loorits lülitab maasturil vilkurid tööle ja võtab kontrollimist vajavale autole sappa. Masin peatub, piirivalvur kontrollib nii juhi kui tema sõiduki dokumente ning vormistab seejärel lihtmenetluse käigus trahviotsuse.
«Tal oli [sõiduki] ülevaatus alates septembrist tegemata,» tõdeb patrulli vanem, kui võtame uuesti suuna kordonile. «Üldiselt me ei hakka juuksekarva lõhki ajama, kui on nädal aega nii kindlustus kui ka ülevaatus tegemata, vaid lihtsalt juhime sellele tähelepanu. Tihtipeale inimesed tõesti ei teagi, kui hakkavad oma pabereid vaatama.»
Seekord kergendas hooletus autojuhi rahakotti 80 euro võrra.
Üle putkatakse mitut moodi
Enne kontrollkäigule minekut uurisin kordoniülem Gorelovilt, kui paljud ebaseadusliku piiriületuse katsed on tingitud Ukraina sõja tõttu Venemaal vahepeal toimunud ametlikust mobilisatsioonist, aga tema sõnul on seda keeruline hinnata. «Me ei oma infot, kui palju teeb Vene piirivalve selleks, et nende poolt üle ei tuldaks. Mitu korda on reaalselt üle tuldud? On olnud üksikud juhtumid. Ootasime ja olime valmis, et tullakse rohkem,» lausub ta.
Üks markantseim näide oli septembris Narva-Jõesuus, kus piirivalvurid tabasid aerulauaga öösel jõesuudmes piiri ületanud Venemaa kodaniku. Mees võeti kinni varahommikul piiriületuse koha läheduses Narva-Jõesuu bussipeatuses, toimetati menetlustoiminguteks Narva piiripunkti, määrati rahatrahv ning saadeti tagasi Venemaale.
Gorelovi jutu järgi soovitakse legaalseid võimalusi kasutamata piiri ületada ka vastupidises suunas. Näiteks üks naisterahvas kõndis selle aasta alguses Eestist Venemaale mööda raudteesilda ja nabiti teisel pool kinni. Viimati võttis aga üks Vene kodanikust meesterahvas novembris nõuks ujuda otse Narva ja Jaanilinna vahelise põhilise piiriületussilla alt vastaskaldale.
Gorelov tähendab, et kuna iga piiriületus on erinev ja mõnel puhul, näiteks kalameeste navigatsioonivigade tõttu, võib olla tegu lihtsa inimliku eksimusega, siis statistikat uurides juhtumite kohta kuigi üksikasjalikku arvestust ei peeta. Ebaseaduslike piiriületustena lähevad kirja kõik. «Klassikaliselt üritatakse piiri ületada ikka ujudes, aga on proovitud ka kanuuga või mingi kõige odavama kummipaadiga – pannakse tuimalt üle ja jäetakse paat kaldale.»
Kontroll ja profileerimine
Piirivalve kasutab seireks eri vahendeid, enamjaolt tehnikat. «Kui radarile ei satu, siis kuskile kaamerasse [piiritsoonis liikuja] ikka jääb,» tõdeb Narva kordoni juht. «Piiriturvalisuse tagamiseks rajatakse idapiiri väljaehitamise projekti raames 15 täiendavat radaripositsiooni ning luuakse kaasaegne drooniseiresüsteem, mille tulemusel saadakse idapiirist reaalajas täielik ülevaade. Piiripatrullile jääb seejärel reageerimine, ja kui nn eesliin on kaitstud, teine (töö)liin – see on profileerimine ja töö kogukonnaga.»
Neist esimene tähendab piiriäärsetes asulates liikuvate sõidukite peatamist ning juhtide ja nende masinate rutiinset kontrolli.