Keskkonnaamet hakkab jupphaaval Tallinna ebaseaduslikku prügilat likvideerima
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
21. detsember 2022, 11:07
/nginx/o/2022/12/21/15038890t1h1a9d.jpg)
Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, millega otsib partnerit Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvasse kuuri ladestatud värvitünnide koristamiseks.
Lisaks soovib amet tõkestada ligipääsu krundile, et takistada sinna uute jäätmete toomist.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra selgitas, et Silikaltsiidi tänavale tekkis kümmekond aastat tagasi ebaseaduslik prügila, kus võib kokku olla ligikaudu 20 tuhat tonni peamiselt ehitusjäätmeid. Lisaks on seal asuvasse kuuri jäetud sadakond tünni. «Paljudel tünnidel on peal sildid, mis lubavad arvata, et need sisaldavad värve või värvijääke. Et hoida ära võimalikku keskkonnareostust, korraldab Keskkonnaamet tünnide koristamise,» ütles Vakra.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/01/12781452t1h1def.jpg)
Ebaseaduslikult ladestatud jäätmed peab reeglina koristama prügistaja ise. Kui see pole võimalik, koristab jäätmed maaomanik. Kuigi Silikaltsiidi tänava ebaseadusliku prügila tekitaja tegi tollane keskkonnainspektsioon kindlaks juba aastate eest, jäid jäätmed paigale, sest ettekirjutuse saanud ettevõte läks pankrotti ja kustutati äriregistrist.
«Reegel on see, et saastaja ka koristab. Kui mingil põhjusel ei lahene asjad mõistlikult, tuleb leida järgmine lahendus, sest jäätmed tuleb igal juhul ära koristada ja keskkonnarisk maandada. Reformimata riigimaal tähendab see, et jäätmete koristamise korraldab keskkonnaamet ise,» selgitas Vakra.
Selliste jäätmete koristamiseks on ameti eelarves piiratud summa, tavapäraselt mõnikümmend tuhat eurot aastas.
«Kogu prügila koristamine maksab ligikaudu miljoni ja sellist summat riik meile seni eraldanud ei ole. Kuni meil kogu vajalikku raha ei ole, lähtume valikute tegemisel keskkonnamõjust. See tähendab, et esimeses järjekorras püüame kätte saada kõige olulisema keskkonnamõjuga jäätmed,» ütles keskkonnaameti peadirektor.
Silikaltsiidi tänavalt sajakonna potentsiaalselt ohtlikke jäätmeid sisaldava tünni koristamise ja käitlemise ning krundile ligipääsu tõkestamise eeldatav maksumus on ligikaudu 10 tuhat eurot. Hankel osalemiseks ootab amet jäätmekäitlejate pakkumusi kuni 5. jaanuarini.
Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnaamet korraldanud pea 70 reformimata riigimaal asuva maalapi koristamise. Tänavu oktoobris korraldas amet jäätmete koristamise kolmes maakonnas: Harjumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.
Prügistamise eest kirjutatavad keskkonnainspektorid aasta jooksul välja kümneid trahve ning ettekirjutusi jäätmete koristamiseks. Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda olenevalt asjaoludest kuni 1200 euroni, juriidilisele isikule kuni 400 tuhandeni.