Kohus mõistis RIKi töötajad altkäemaksu võtmise süüdistuses õigeks (2)

Copy
Üht süüdistatavat kaitsnud vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul peaks prokuratuur vältima tõendamata süütegudes mahukaid ja koormavaid menetlusi.
Üht süüdistatavat kaitsnud vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul peaks prokuratuur vältima tõendamata süütegudes mahukaid ja koormavaid menetlusi. Foto: Liis Treimann

Harju maakohus tegi teisipäeval õigeksmõistva otsuse kriminaalasjas, milles süüdistati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) töötajaid riigiasutustele korraldatud arvutite riigihankes altkäemaksu võtmises ning riigihangete nõuete rikkumises hankemenetluses osalejale eelise andmise eesmärgil.

Kohus mõistis RIKi arvutitöökoha halduse talituse juhataja Janek Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Miti, Green IT OÜ juhataja Margo Lubergi ja AS ATEA juhataja Ruslan Štšerbjuki neile esitatud süüdistuses õigeks.

Margus Nurga suhtes lõpetas kohus menetluse seoses süüteo aegumisega. Eelnevalt oli kohus 2021. aastal lõpetanud menetluse Green IT ja ATEA suhtes otstarbekuse kaalutlusel.

Maakohus rahuldas ka kõigi süüdistatavate kaitsjate menetluskulude hüvitamise taotlused, mille kohaselt peab riik kohtuotsuse jõustumisel tasuma kohtualustele kokku ligi 165 000 eurot.

Prokuratuur oli Nozdrenkole ja Mitile esitanud süüdistuse altkäemaksu võtmises grupis ja suures ulatuses ning Nurgale sellele kaasaaitamises. Lubergi ja Green IT-d ning Stšerbjukki ja ATEAd süüdistati altkäemaksu andmises. Lisaks süüdistati Mitti ja Nozdrenkot riigihangete nõuete rikkumises hankemenetluses osalejale eelise andmise eesmärgil.

Teise astme kohus leidis, et tuvastatud asjaolud ei tõenda süüdistuses esitatud etteheiteid ega anna alust süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Samuti nõustus kohus süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga, et tegemist on käibega ettevõtete majandustegevuse, mitte altkäemaksuga. 

Süüdistus: riigihangetes tehti kokkumängu

Süüdistus puudutas RIKi korraldatud riigihankeid aastail 2013-2017, millega osteti ja liisit riigiasutustele süle- ja lauaarvuteid ning monitore, samuti raamlepinguid ja minikonkursse.

Prokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt sõlmisid RIK arvutitöökoha halduse talituse juhataja Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Mitt ebaõigluskokkuleppe Green IT juhataja Lubergiga.

Vastutasuks tellis Green IT Mitile ja Nozdrenkole kuuluvatelt firmadelt teenuseid 39 148 euro eest. Hangete ettevalmistamisel pidi kokkuleppe kohaselt abistama Green IT palgatud Nurk oma äriühingu Idejamos kaudu, kes osutas Green IT-le nõustamisteenust 77 516 euro eest.

Väidetavalt sõlmisid samasuguse kokkuleppe RIKi esindajad ka ATEA ja selle juhtaja Stšerbjukiga ning viimasega seotud äriühing ostis Miti ja Nozdrenkoga seotud äriühingutelt teenuseid 14 068 euro eest.

Kohus mõistis Nozdrenko, Miti, Lubergi, Štšerbjuki neile esitatud süüdistuses õigeks. Nurga suhtes lõpetas kohus menetluse seoses süüteo aegumisega. Kohus oli 2021. aastal  lõpetanud menetluse Green IT ja ATEA suhtes otstarbekuse kaalutlusel.

Maakohtu otsusel peab riik kohtuotsuse jõustumisel tasuma kohtualustele ca 165 000 eurot.

Maakohtu otsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus 15 päeva jooksul.

Vandeadvokaat Aivar Pilv: prokuratuur peaks vältima tõendamata süütegude puhul koormavaid menetlusi

RIKi infrastruktuuride osakonna endise juhataja Rome Miti kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et äärmiselt küsitav on see, miks prokuratuur pidas kogutud tõendite alusel üldse põhjendatuks selles kriminaalasjas süüdistuse esitamist ning sellele järgnevat mahukat ja koormavat kohtumenetlust.

«Kõnesolevas kriminaalasjas oli kogutud tõendite alusel ilmne, et esialgsed kahtlustused ei ole leidnud tõendamist ja põhjendatud oleks olnud kriminaalmenetluse lõpetamine, mitte kurnav ja mahukas kohtumenetluses,» kirjeldas ta.

Pilv lisas, et kohtumenetluses ei leidnud tõendamist, et Mitt oleks oma tööülesannetest väljunud või oma õigusi kuritarvitanud, ja seda kinnitasid tunnistajatena ka hangetega seotud RIK-i töötajad. «Kõik tõendid kogumis kinnitavad, et Miti ja tema kolleegide eesmärk oli tagada tellijale riigihankes kõige sobivamate ja paremate seadmete hankimine,» lisas kaitsja.

Tagasi üles