Karis jättis perehüvitiste tõusu seaduse välja kuulutamata (8)

Meinhard Pulk
, toimetas
Copy
Alar Karis
Alar Karis Foto: Elmo Riig

President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega. «Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,» selgitas riigipea.

Karis põhjendab oma otsust sellega, et vastuvõetud seaduse § 2 lg 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 13 lg 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest.

Seadusega lisatakse perekonnaseaduse § 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: «Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.» 

Viimasele lausele ei ole presidendi hinnangul ka tavapäraste tõlgendamismeetodite abil võimalik anda ühemõttelist sisu.

«Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi riigikogusse,» sõnas president Karis. Ta peab vajalikuks, et parlamendiliikmed arutaksid seadust uuest ja viiksid selle kooskõlla põhiseadusega.

Miks tekitab riigi hool sellise ebavõrdsuse?

«Mainin aga teisigi kaalutlusi, mis ei puuduta vastuolu põhiseadusega, ent sunnivad mind siiski seadust mitte välja kuulutama,» sõnas Karis. «Riigikogu vastuvõetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapse toetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,» sõnas president Karis.

«Nagu kinnitavad mulle saabunud rohked kirjad, tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena,» sõnas riigipea. Ta leiab, et niisuguses olukorras oleks seaduse seletuskirjas pidanud põhjendama, miks ei saa soodsamalt kohelda ka ühe või kahe lapsega peresid. 

«Möönan, et riigikogult ei saa nõuda üksikasjalikke põhjendusi toetuse suuruse kohta ega uuringuid, mis kinnitaks, et üks või teine soodustus sündimust ka tegelikult suurendab. Riigikogul on õigus katsetada meetmeid, mille kohta on teada vaid see, et need võivad valitud eesmärke edendada,» ütles Karis.

Vabariigi President aga ei saa sallida sellist seadusloomet, mille puhul põhjendamisest hoidutakse täielikult, tuues ettekäändeks koalitsioonilepingut, lisas Karis.

Tagasi üles