GRAAFIKUD ⟩ Põlengute ennetamine on ikka puudulik, kahjusummad on aastaga kahekordistunud

Märtsis põles Tallinna–Tartu maantee ääres elumaja, hukkus kaks inimest. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Lõppev aasta jääb meelde paljude süngete sündmustega ning paraku pole ka tuleõnnetused siinkohal erand. Kui mullusega võrreldes oli tänavu tuleroaks langenud elamumaju vähem, siis nendes põlengutes hukkunuid paraku märksa rohkem.

Lõppeva aasta 20. detsembriks oli Eestis kodudes juhtunud 519 tulekahju, neis on hukkunud 45 inimest. Mullu oli 585 eluhoonetulekahjut, milles hukkus 39 inimest. Kõige enam saavad inimeste kodudes tulekahjud alguse suitsetamisest (nt jäädakse sigaretiga magama), elektriseadmetest (elektrisüsteemi ülekoormamine, vananenud elektrisüsteem, katkised seadmed jms) ning lahtise tule kasutamisest.

Karm statistika näitab, et suitsuandureid, mis võinuks õigel ajal ohust märku anda, polnud isegi pooltes hoonetes. Kui möödunud aastal oli suitsuandur olemas 22 protsendil juhtumitest, kus keegi põlengus elu kaotas, siis tunamullu, nagu ka tänavu, oli see olemas 29 protsendil juhtudest. Olgugi et võrreldes möödunud aastaga on näitaja pisut paranenud, teeb see siiski nõutuks.