Kaitseväe Akadeemia ei ole tavaline kõrgkool
Kaitseväe Akadeemias õppivad kadetid on tulevased ohvitserid – sõjaväelised juhid, kelle tegevusest sõltub kriisiolukorras paljude saatus. Lisaks juhiomadustele ja sõjalistele teadmistele peab ohvitseril olema eeskujulik analüüsivõime ja oskus suhelda ning alluvaid juhendada.
Kaitseväe Akadeemia maa-, mere- ja õhuväe kolmeaastase õppekava lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.
-keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon
-eesti keele oskus vähemalt tasemel B2
-kaitseväe tegevteenistus või kaitseväe tegevteenistusse asumine
-õppekavale asumise tingimuseks on läbitud ajateenistus
Kadettidele pakutavad hüved
Igale kadetile on õpingute ajal tagatud palk alates 900 eurost ja tasuta elamiskoht Tartu kesklinnas asuvas ühiselamus. Kadettidel on lai valik sportimisvõimalusi ning erialaseid huviringe, tasuta arsti- ja hambaravi nii õpingute ajal kui ka edasises teenistuses. Igale Kaitseväe Akadeemia lõpetajale on garanteeritud töökoht kaitseväes.
Ohvitserikarjäär maaväes
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Ajateenistuse läbimine annab võimaluse Kaitseväe Akadeemias õppima asumiseks.
Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ja saadakse rakenduskõrgharidus sõjalise juhtimise erialal. Põhikursusel omandatav haridus võimaldab täita rühma- ja kompanii/patareiülema ülesandeid vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale nii rahu- kui ka sõjaajal. Spetsialiseeruda saab jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, kaudtule või logistika erialale. Lõpetanutele annab president nooremleitnandi auastme ning nende teenistus jätkub kaitseväes ja Kaitseliidus. Õppimine akadeemias on mitmekülgne. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli.
Nooremohvitseride teenistus väeosades jätkub vastavalt Kaitseväe Akadeemias omandatud erialale:
Jalaväeohvitser juhib kerge-, mehhaniseeritud ja soomusjalaväeüksusi ning nende lahingutoetuselemente (luure, tankitõrje ja miinipilduja toetustuli), viib läbi taktikalist õpet ja lahinglaskmisi. Jalaväeohvitseri tegevuse eesmärk on tagada maaväe võime vastane võita.
Pioneeriohvitser juhib pioneeriüksusi ning õpetab kasutama pioneeritehnikat ja -relvastust, sealhulgas rajama pataljoni ja brigaadi lahingutegevust toetavaid tõkkeid, sildu ja kindlustusi.
Õhutõrjeohvitser juhib õhutõrjeüksusi ning õpetab kasutama õhutõrjekahureid ja raketisüsteeme, et jalaväe- ja toetusüksused oleksid kaitstud vastase õhutegevuse eest.
Kaudtuleohvitser juhib kaudtuleüksusi, õpetab kasutama kaudtulevahendeid (nt liikursuurtükke) ning planeerima ja juhtima kaudtuld, et jalaväeüksused oleksid toetatud kiire ja täpse tulejõuga.
Sideohvitser juhib staabi- või sideüksusi ning korraldab nende väljaõpet, et lahinguväljal oleks tagatud nii manööver- kui ka toetusüksuste juhtimine.
Logistikaohvitser juhib tagala- ja logistikaüksusi, mille tulemusena on kõik manööver- ja toetusüksused võimelised lahingut pidama.
Edasiõppimise võimalused
Pärast mõneaastast edukat teenistust on soovijatel võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia keskastmekursusele, mille jooksul omandavad õppurid pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused. Lõpetajad saavad sõjateaduse magistrikraadi.
Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitserihariduse kolmas aste. Ohvitserihariduse neljas aste on kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursus.
Ohvitserikarjäär mereväes
Kaitseväe Akadeemias on võimalik õppida mereväe ohvitseriks. Õppeaeg mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemia ja mereväega kestab kolm aastat, võimaldades spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastme. Väeliigipõhiseid õppeaineid (nt mereväe taktika) õpetavad mereväeohvitserid, üldmerenduslikke õppeaineid Eesti Mereakadeemia õppejõud. Praktika toimub mereväe laevadel.
Pärast põhikursuse lõpetamist ootab ees huvitav teenistuskoht mereväe laevadel navigatsiooniohvitserina või laevamehaanikuna.
Taktikaohvitser on mereoperatsioonide spetsialist, kelle üks ülesandeid on juhtida vahiohvitserina sõjalaeva. Edasine teenistus viib taktikaohvitseri sõjalaeva operatsioonide ruumi, kus planeeritakse ja juhitakse sõjalaevaoperatsioone. Lisaks juhib ta side, navigatsiooni või relvastusega tegelevate spetsialistide igapäevateenistust. Taktikaohvitseri õlgadel on ka Eesti rannikukaitse ülesehitamine.
Tehnikaohvitseri peamine teenistusülesanne on käitada ja hooldada sõjalaeva pea- ja abimasinaid ning laevasüsteeme, et hoida need lahinguvalmis. Ta vastutab sõjalaevas avariitõrje eest ning tema ülesannete hulka kuulub sõjalaevade lahinguvigastuste kiire likvideerimine. Tehnikaohvitser juhib ka tehnikaerialade spetsialistide igapäevateenistust.
Edasiõppimise võimalused
Kaitseväe Akadeemia keskastmekursus (magistriõpe) või sellega võrdsustatud tasemeõpe, millega õppurid omandavad kvalifikatsiooni, tegutsemaks staabi tasandil nii planeerival kui ka administreerival tööl. Lisaks on võimalik ennast täiendada Belgia, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide või teiste NATO liitlasriikide õppeasutustes ning spetsialiseeruda miinitõrje, pealveetõrje või rannikukaitse alal.
Ohvitserikarjäär õhuväes
Kaitseväe Akadeemias saab õppida rakenduskõrgharidusõppes sõjaväelist juhtimist õhuväe suunal. Õppeaeg õhuväe põhikursusel kestab kolm aastat ning lõpetades tunneb õhuväe ohvitser õhuoperatsioonide, õhuseire ja lennuväljaoperatsioonide korralduse põhimõtteid. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväe ohvitserid. Erialaseid õppeaineid õpetavad Eesti Lennuakadeemia õppejõud. Praktika toimub õhuväe üksustes.
Lõpetamise järgsel asub õhuväe ohvitser tööle ühes kolmest valdkonnast.
Lennuväljaohvitser teenib õhuväe lennubaasis Ämaris eri ametikohtadel ja hoiab lennuvälja käigus. Ta koordineerib lennuvälja teenindavate sõidukite liikumist maapinnal, korraldab õhusõidukite maapealset teenindamist ja tagab ohutuse. Lennuväljaohvitser korraldab ja koordineerib liitlaste lennuvahenditele vastuvõtva riigi toetust ja loob hävituslennukitele kiire õhkutõusmise tingimused.
Õhuseireohvitser vastutab õhuväe radarite ja sidesüsteemide eest, juhib radariposti tööd ning koordineerib ümberpaiknemisel radariposti logistikat ja julgestust. Tema töö aitab hoida õhuruumist pidevat ülevaadet ning ta tagab õhuruumi puutumatuse läbi õhuoperatsioonide toetamise.
Õhuoperatsioonide ohvitser tegeleb juhtimiskeskuses õhupildi loomise või sihitamisega (hävituslennukite taktikaline juhendamine maa pealt), kaitselennunduse planeerimise või lähiõhutoetusega (õhutulelöökide juhtimine maaväe üksuste toetamiseks).
Edasiõppimise võimalused
Teenistuse jooksul õhuväes on võimalik ennast täiendada eri kursustel nii Eestis kui ka välismaal. Pärast mõneaastast edukat teenistust on soovijatel võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia keskastmekursusele (magistriõpe), mille jooksul omandavad õppurid kvalifikatsiooni, tegutsemaks staabitasandil nii planeerival kui ka administreerival tööl.
Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitserihariduse kolmas aste.
Seitse head põhjust, miks astuda Kaitseväe Akadeemiasse
Elukestev õpe
Kaitseväe Akadeemias ei piirdu õpingud ainult põhikursuse või magistriõppega – kaitseväelase karjäär pakub pidevaid arenguvõimalusi eri akadeemiliste kursuste või täiendõppega. Iga sõjaline juht peab pidevalt omandama uusi teadmisi ja oskusi, et meel oleks ergas ning teadmised värsked.
Kamraadid kogu eluks
Kaitseväe Akadeemias saad tõelise õlg-õla-tunde, millesarnast ei leia kusagil mujal. Koos läbi elatud raskused liidavad kamraadid ja sõbrad kogu eluks. Need on inimesed, keda saad alati usaldada ning kellele on võimalik toetuda rasketes olukordades.
Kindel karjäär
Kaitseväe Akadeemia õpingute järel on igale kaitseväelisele juhile tagatud kindel teenistuskoht kaitseväes. Teenistus pakub eri võimalusi nii Eestis kui ka välismaal. Kaitseväe Akadeemia vilistlased teenivad Eestit kodumaal paiknevates väeosades, aga ka NATO staapides üle maailma, panustades sellega rahvusvahelisse julgeolekusse.
Võimalus võtta vastutus
Kaitseväe Akadeemia usaldab oma kadette ja õppureid ning annab neile võimaluse võtta vastutus taktikalistes harjutustes või eri ürituste korraldamisel. Kadetid juhtivad ja suunavad protsesse kadetikogu (teisisõnu üliõpilasesinduse) kaudu, näiteks tehes ettepanekuid ja viies läbi muudatusi õpingutes ning neid ümbritsevas keskkonnas.
Põnev tudengielu akadeemilises Tartus
Kaitseväe Akadeemia kadeti tudengielu pakub võimalusi teostada ennast nii spordis kui ka kultuuris. Akadeemias tegutseb taktikaring, toimuvad mälumängud, sporditurniirid ja ühised koosviibimised. Samuti võtavad tudengid osa teiste kõrgkoolide korraldatud tudengiüritustest, nagu Ylisport või Tartu tudengipäevad.
Toetav keskkond
Kaitseväe Akadeemia tagab kadettidele õppimistingimused, kus nad ei pea muretsema kõrvaliste või olmeprobleemide pärast. Me eeldame, et kadeti töö on õppida, ning selleks pakume neile palka, tasuta ühiselamukohta, arstiabi ja hambaravi. Lisaks leiab Kaitseväe Akadeemia Riiamäe kompleksist söökla, jõusaali, siselasketiiru ning ühtsustunde kasvatamiseks kadetikasiino.
Praktiline ja mitmekesine õpe
Kaitseväe Akadeemia kadetid õpivad klassis ja maastikul ning praktiseerivad omandatud teadmisi väeosades juba õpingutel ajal, osaledes ajateenijate väljaõppe läbiviimisel. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid tsiviilaineid, nagu sõjaajalugu, psühholoogia, mitmesugused keeled, matemaatika ja füüsika, pedagoogika või juhtimisalused.