Üle poole tuhande pöördumise lastemajja: emad ei taha tihti väärkohtlemist tunnistada

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Copy
Lastemajateenuse juhil Anna Frankil on lootus, et nende praeguste klientide hulgas ei ole neid, kellest kasvavad ise väärkohtlejad.
Lastemajateenuse juhil Anna Frankil on lootus, et nende praeguste klientide hulgas ei ole neid, kellest kasvavad ise väärkohtlejad. Foto: Eero Vabamägi

Pühad ja suvepuhkused peaks olema lastele ilus aeg, ent just siis laekub kõige rohkem teateid nende väärkohtlemisest. «Väärkohtleja pühadel ei puhka» – nii sõnastatud kampaaniaga juhib sotsiaalkindlustusameti lastemaja inimeste tähelepanu sellele, et igaüks saab olla lapse kaitsja, kui tekib kahtlus, et teda on seksuaalselt ära kasutatud.

Lastemaja on keskkond, kus ühe katuse alla on kokku toodud politseinik, psühholoog, arst ja teised spetsialistid, et seksuaalse väärkohtlemise juhtumite uurimisega saaks lapsesõbralikus keskkonnas võimalikult kiiresti tegeleda. Sinna jõutakse eri kanalite – lasteabi, vanema, kooli vm – kaudu.

22. detsembri seisuga oli lastemaja poole pöördutud tänavu 622 korral, neist tüdrukuid 404 ja poisse 218. «Laste keskmine vanus on 11 aastat, aga meilt käib neid läbi igas vanuses. Sel aastal oli kõige noorem seksuaalselt väärkoheldu kolmeaastane,» sõnas lastemajateenuse juht Anna Frank. 

Tagasi üles