AK ⟩ Punamonumentide koristamise aasta ehk Tankiajastu lõpp Narvas

Narva tank jõudis Viimsi sõjamuuseumi.  Foto: Tairo Lutter

Mööduv aasta on otsustav ka selle poolest, et Eestist kaovad lõpuks punamonumendid.

Põlised narvalased pidid seda aega ootama üle kolmekümne aasta, et võõra võimu sümbolid nende vaateväljast ära viidaks. 1940. aasta sügisel, kui ­Eesti oli mõni kuu varem annekteeritud, hävitasid okupatsioonivõimud meie monumendid ja mälestustahvlid küll väga kiiresti. Tollel ajal ­kuueaastane olnud Rein Annik mäletab, kuidas ühel sügisööl kaikusid üle linna paugud ning nii eestlaste mälestus­märgid sealt kadusidki.

Nõukogude nostalgiat kultiveerinud kohalikud poliitikud on aastakümneid mänginud Venemaa meediakanalite hullutatud ­linnaelanike tunnetel, aitamata neil mõista, et võõra riigi imperialismisümbolid mitte ainult ei sobi vabasse Euroopa riiki, vaid solvavad selle maa põlis­elanikke. Annik ütles Postimehele, et 1970. aastal kusagilt tankiromulast toodud ja jõe kaldale üles ­seatud vanal tankil polnud Narvaga otseselt mitte mingit seost, kuid kaudselt küll, sest sümboliseeris Nõukogude vägede vallutust.