/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/03/08/1003706t1h2089.jpg)
Tõsiasi, et sügisel viib USA oma vahepeal Helmandi provintsi toodud lisaväed koju, tähendab, et britid peavad seal taas üksi juhtrolli asuma ning nõrgendatud jõududega vähemalt aasta vastu pidama, hoiatas eilses Timesis Kabuli korrespondent Richard Beeston.
«Esimeste lahkuvate Ameerika lahingüksuste seas on need, kelle president Obama juurde saatis, sealhulgas enamik praegu Helmandis teenivatest merejalaväelastest, kes kontrollivad kurikuulsaid lahinguvälju, nagu Sangin, Musa Qala ja Marjah,» kirjeldas ta. «Nad peaksid koju minema septembriks.»
Hirm USA lahkumise ees
Beestoni sõnul on USA selgelt seisukohal, et nende eesmärk on panna võimalikult ruttu tööle Afganistani relvajõud ja oma väed koju viia 2014. aasta lõpuks, kui mitte varem. «Afganistani tulevik pikemas perspektiivis tundub neile olevat teisejärguline mure,» märkis ta.
Ajakirjaniku hinnangul ei jäta USA sõdurite lahkumine aga sinna jäävaid Briti vägesid, kellega teenib ka Eesti kompanii, just kadestamisväärsesse olukorda. Märkimisväärselt väiksemaks jääva NATO jõuga peavad nad provintsi veel rohkem kui aasta aega haldama, ainsaks lisajõuks Afganistani enda relvakandjad, kellest suuremat osa pole siiani veel väga tõsiselt iseseisvalt proovile pandud. «See võib tähendada kasvavat ohvrite hulka,» hoiatas Beeston.
Sama Timesi teises artiklis väljendasid lehe kaitsetoimetaja ja Pentagoni korrespondent kartust, et Briti väed peavad minema hõredamate ridadega tagasi ohtlikesse kohtadesse. Üks neist on ka mainitud Sangin – koht, kus praeguseks 404st Afganistanis langenud britist on jätnud oma elu ligi neljandik ja kus 2007. aasta võidupühal langesid kaks esimest eestlast.
Beeston meenutas ka, kuidas Obama nüüd kaosesse libisevast Iraagist mullu kõik väed välja tõi ning üllatas sellega kõiki, sealhulgas ka Iraagi valitsust. «Sama võib juhtuda Afganistaniga, kui konflikti järgmist faasi korralikult ei hallata,» tõdes ta.
Debati Afganistani missiooni saatuse üle tõi Suurbritannias sel nädalal teravalt päevakorda teisipäevane intsident Helmandis, kus korraga sai surma kuus jalaväe lahingumasinas Warrior patrulli sõitnud sõdurit.
Kuue langenuga tragöödia
Suur pomm rebis Warriori põhja katki ja masin süttis. Timesi kaitsetoimetaja Deborah Haynesi sõnul polnud selles viibinud meestel lootustki eluga pääseda.
Lahingumasin lõõmas intensiivsusega, mis ei välistanud mitte ainult selle, et teises sama patrulliga välja läinud Warrioris sõitnud sõdurid saanuks kaasvõitlejatele appi minna, vaid ei lasknud ka veel mitu tundi hiljem surnukehi välja tuua.
Alles järgmisel hommikul said päästjad hakata ettevaatlikult vrakile lähenema. Nende tööd raskendas oht, et läheduses võiks leiduda veel lõhkekehi.
Briti kaitseväe juhataja kindral sir David Richards avaldas eile artikli, kus märkis, et töö Afganistanis pole veel kaugeltki tehtud. Ta rõhutas vajadust anda vastutus kohalikele üle nii, et koalitsioonivägede pärand ja reputatsioon jääksid positiivseks, ning tõdes, et selle käigus kaotatakse tõenäoliselt lähedasi.
Vasakpoolses ajalehes Guardian leidis nende kaitsekorrespondent Nick Hopkins, et langenute omastel on tõsiselt alust küsida, miks Briti väed ikka veel Afganistanis on. Parempoolne Times aga märkis juhtkirjas, et Briti sõdurite missioon on end ära tasunud ja kantud kaotusi ei tohiks nüüd läbimõtlemata väljatoomisega raisata.
Debatis tõmbas tähelepanu ka kaks aastat tagasi Helmandis langenud seersant Peter Rayneri lesk Wendy Rayner, kes süüdistab valitsust oma abikaasa ning teiste Briti ja NATO sõdurite elude mõttetus raiskamises. «Minu abikaasa ja meie sõbrad, kes said surma, ning kõik teised üle Inglismaa ja teistest riikidest surid eimillegi eest,» tsiteeris eilne Times Raynerit.
«Mind ajab see väga vihale,» lisas Rayner. «Nad läksid sinna riiki üritama rahu teha ning nüüd toovad nad sealt väed välja ja sinna maha jääv rahvas naaseb selle nigela elu juurde, mis neil oli enne seda, kui meie seltskond sisse läks.»