Keit Kasemets ⟩ Euroopa Liit loodi ühiste ülesannete lahendamiseks

Keit Kasemets Foto: Eero Vabamägi

Venemaa sõda Ukrainas on toonud kaasa otsused, mis muudavad Euroopa Liidu toimimist ja poliitikaid põhimõtteliselt ja pikaajaliselt. Nende muutustega tuleb arvestada ka Eestil, kirjutab portaali poliitika.guru toimetaja Keit Kasemets.

Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse andmine on põhimõtteline muutus laienemispoliitikas. Nüüd tuleb seda võimaluste akent kasutada. Loomulikult tuleb suurim töö ära teha Ukrainal endal, ent kahtlemata peaks Ukraina, Moldova ja Gruusia kiire ELi liikmeks saamine olema Eesti suur prioriteet. Lääne-Balkani riikide näitel näeme, et kui ei saavutata kiiret tulemust, jääb liitumine venima ja Venemaa mõju neis riikides suureneb. Ukraina liitumine 2030. aastaks on ambitsioonikas, aga reaalne eesmärk.

Ei usu, et esimese ja teise klassi reisijatega Euroopa mudel töötaks. Uute liitujate integreerumine ELi poliitikatesse on ka praegu erinev. Osa riike ei kasuta eurot, osa pole Schengenis, sõjalise koostööga pole kõik liitunud. Võimalus kõikides poliitikates osaleda peaks säilima kõigil liikmetel.