/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2011/11/24/850950t1h98fa.jpg)
Kaitseministrid Hanno Pevkur, Ināra Mūrniece ja Arvydas Anušauskas keskendusid Tallinnas toimunud kohtumisel regionaalsele julgeolekule, suvel toimuvale NATO Vilniuse tippkohtumise prioriteetidele, ühisele võimearendusele ning jätkuvalt Ukraina sõjalisele toetamisele.
«Suvine NATO Vilniuse tippkohtumine peab olema kohaks, kus uued Baltikumi kaitseplaanid heakskiidu saavad ja NATO kohalolu Balti riikide tugevneb veelgi. Balti riikide ühiseks sooviks oleks kaasata liitlased ka meie õhukaitse tugevdamisse. Oleme ise astunud vajalikud sammud, et meil oleks oma õhukaitse olemas, ent kuni seda pole, soovime leida lahenduse koostöös liitlastega. Lisaks liitlaste panusele peame ise eeskuju näitama, mistõttu on ühistegevus HIMARSite, keskmaa õhukaitse ja rivisõidukite hankel hea näide, kuidas kasutada maksumaksja vahendeid efektiivsemalt tagamaks kogu regiooni suurem turvalisus,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
«Samuti on Balti riigid jätkuvalt eeskujuks ka Ukraina abistamisel. Kõik kolm Balti riiki tegelevad aktiivselt Ukraina kaitseväelaste väljaõppega ning oleme juba järgmisel nädalal valmis koos liitlastega kokku panema uut sõjalist abipaketti,» jätkas Pevkur.
Balti riikide kaitseministrid rõhutasid, et Venemaa ründav sõjaline hoiak ja imperialistlikud ambitsioonid kujutavad endast suurt ohtu Balti riikide ja kogu alliansi julgeolekule. Suvise Vilniuse tippkohtumise eel on oluline lisaks Madridi otsuste rakendamisele keskenduda NATO heidutuse ja kaitsehoiaku täiendavale tugevdamisele alliansi idatiival. Tänane julgeolekukeskkond nõuab suuremaid kaitseinvesteeringuid, et toetada Ukrainat ja tagada alliansi võimekus kaitsta enda territooriumi. Sellest lähtuvalt peaks allianss Vilniuse tippkohtumiseks kokku leppima ambitsioonikamas kaitseinvesteeringute kohustuses.
Balti kaitsekoostöö eesistuja 2022. aastal oli Eesti ja käesoleval, 2023. aastal võttis eesistumise üle Läti.