Riigikokku jõudnud eelnõu tagab kohtusüsteemi tõhusa töö ka sõja ajal
12. jaanuar 2023, 07:45
/nginx/o/2018/06/12/7896030t1h4a4e.jpg)
Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega tagatakse Eesti kohtusüsteemi töökindlus ka hübriidründe või sõja ajal.
Eesti on esimene Balti riik, kes loob kohtukorralduse normid erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. Justiitsminister Lea Danilson-Järg selgitas, et kohtupidamine peab toimima ka tavapärasest erinevates tingimustes.
/nginx/o/2022/12/22/15042015t1h8f9d.jpg)
«Olukorras, kus õigusrikkumiste arv järsult kasvab, aga kohtute tööjõu ressurss on piiratum, pole võimalik kohtupidamist tavapäraste reeglite järgi korraldada. Selleks, et tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele, oleme eelnõuga ette näinud mitmeid olulisi muudatusi erakorralise ja sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks,» ütles Danilson-Järg.
Eestile hetkel sõjalist ohtu pole, kuid kohtusüsteem peab olema ette valmistatud ka võimalikeks erakorralisteks oludeks, lisas ta. Näiteks saab kohus õiguse lahendada kõiki tsiviilvaidlusi ja haldusasju vajadusel lihtmenetluses.
Erakorralisel ajal teistmoodi vastutus ja volitused
Kehtiv õigus lubab kohtunikul tsiviilvaidlusi ja haldusasju lahendada lihtmenetluses vaid teatud juhtudel. Samuti antakse kohtule tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada, kui menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Eelnõu näeb ette, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.
Eelnõuga antakse kohtujuhtidele ka piisavad volitused ja vastutus, et seada kohtuasjadega tegelemise prioriteetsuse järjekord. Kohtu esimees võib muuta ka kohtute tööjaotusplaani ning kohtu kodukorda. Samuti võimaldatakse kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal.
Muudatustega antakse riigikohtu üldkogule erakorralise või sõjaseisukorra ajaks pädevus määrata kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Kohtu esimehel on õigus anda kohtunikele juhiseid teatud liiki kohtuasjade eelisjärjekorras menetlemiseks.
Eelnõu on osa valitsuse eesmärgist tagada laiapindne riigikaitse ning suurendada valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel.