L, 4.02.2023

Moodne linn: purjus metskitsed, intelligentsed metssead ja enesetapjasiilid

, portaali Rus.Postimees ajakirjanik
Moodne linn: purjus metskitsed, intelligentsed metssead ja enesetapjasiilid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Põder linnas.
Põder linnas. Foto: Františka Šustitskaja

Eesti Metsloomaühingusse laekub aastas üle 5000 teate linnades hätta sattunud imetajate ja lindude kohta. Metsloomade linnatänavatele kolimise peamiseks põhjuseks on toidujäätmed.

Eesti elanikud viskavad igal aastal minema umbes 167 000 tonni loomadele sobivat toitu, loomad aga keelduvad pärast toidubaasi avastamist metsa tagasi minemast. Kergesti kättesaadav toit pole aga ainus põhjus, mis metssigu, rebaseid, metskitsi ja jäneseid linlasteks muudab.

Eesti Metsloomaühingu teatel on jänesed, kährikud, metskitsed ja rebased üle kogu riigi linnade ja alevite tänavatel tavaliseks vaatepildiks muutunud. Nende metsloomaliikide arvukus linnades peegeldab täielikult Eesti üldpopulatsiooni seisundit. Näiteks rebased ja halljänesed on rohkem levinud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres, sest nende arvukus on kogu riigis kasvanud.

Kui rääkida suurloomadest nagu hundid, põdrad, ilvesed ja karud, siis kõige sagedamini märkavad nende külaskäike Ida-Virumaa tühjenevate külade elanikud. Siin mängisid peamist rolli majandusprotsessid, mis tingisid põlevkiviettevõtete sulgemise. Ühelt poolt on ökoloogiline olukord paranenud, teisalt on tuhanded inimesed olnud sunnitud lahkuma paikadest, mida on aastakümneid asustanud, ning kolima tööd ja paremaid elutingimusi otsima teistesse Eesti linnadesse.

Märksõnad
Tagasi üles