Väikeettevõtjatel ja ministeeriumil on töötervishoius suusad risti

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Copy
Töötervishoiuarstid ei ole rahul, et töötervishoiu meditsiiniline valdkond tahetakse sotsiaalministeeriumi haldusalast tõsta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
Töötervishoiuarstid ei ole rahul, et töötervishoiu meditsiiniline valdkond tahetakse sotsiaalministeeriumi haldusalast tõsta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Foto: Tairo Lutter

Kuigi osa tööandjaid eirab endiselt töötajate tervisekontrolli nõuet, mis takerdub tihti arstide ja raha puudusesse, peavad tohtrid edaspidi igale organisatsioonile koostama ka töötervishoiu analüüsi. Ettevõtjate protesti, et neile on pandud liiga suur koormus, riik arvesse ei võtnud.

Sel aastal lisas sotsiaalministeerium tööandjatele uue kohustuse: vähemalt kord kolme aasta jooksul tuleb ettevõtetes teha töötervishoiuolukorra terviklik analüüs. Töösuhete ja töökeskkonna nõuniku Sandra Kuusi sõnul muudeti seadust tööandjate soovil, kes ei näinud ainult kohustuslikel riskianalüüsidel ja töötajate tervisekontrollil sisulist väärtust ega mõistnud, kuidas see aitab töökeskkonda parandada.

Väike- ja keskmiste ettevõtjate (EVEA) huve esindav Ille Nakurt-Murumaa ministeeriumi seisukohaga ei nõustu. «Töötervishoiuarste on niigi vähe ja nüüd tuleb neile ülesandeid juurde,» sõnas ta. Alates 1999. aastast peab tööandja organiseerima töötajate regulaarset tervisekontrolli, mida teevad arstid, ent neid jätkub vaid suurematesse linnadesse. Lõviosa mikroettevõtetest tegutseb aga maal. «Tööandjad seatakse valiku ette: osta mobiilset teenust või sõiduta töötajad arsti juurde. Lisakulu teeb aga teenuse ulmeliselt kalliks. Ja selle asemel et teenuse kättesaadavust parandada, tuli ministeerium lagedale ideega nõuda ettevõtjalt lisaanalüüsi ostmist, kuigi selle eesmärk jääb meile ähmaseks,» selgitas ta.

Tagasi üles