Väikeettevõtjatel ja ministeeriumil on töötervishoius suusad risti

Töötervishoiuarstid ei ole rahul, et töötervishoiu meditsiiniline valdkond tahetakse sotsiaalministeeriumi haldusalast tõsta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Foto: Tairo Lutter

• Kaugeltki kõik töötajad tervisekontrolli ei pääse, kuigi vajavad seda.
• Töötervishoiuarste napib, ent neile pandi ülesandeid juurde.
• Väikeettevõtjad kaebavad ebamõistlike muutuste elluviimise pärast.

Kuigi osa tööandjaid eirab endiselt töötajate tervisekontrolli nõuet, mis takerdub tihti arstide ja raha puudusesse, peavad tohtrid edaspidi igale organisatsioonile koostama ka töötervishoiu analüüsi. Ettevõtjate protesti, et neile on pandud liiga suur koormus, riik arvesse ei võtnud.

Sel aastal lisas sotsiaalministeerium tööandjatele uue kohustuse: vähemalt kord kolme aasta jooksul tuleb ettevõtetes teha töötervishoiuolukorra terviklik analüüs. Töösuhete ja töökeskkonna nõuniku Sandra Kuusi sõnul muudeti seadust tööandjate soovil, kes ei näinud ainult kohustuslikel riskianalüüsidel ja töötajate tervisekontrollil sisulist väärtust ega mõistnud, kuidas see aitab töökeskkonda parandada.

Töötervishoiuarste Eestis napib

• Ühe töötervishoiuarsti teenindada on Eestis ligi 4000 organisatsiooni.
• Eestis töötab praegu umbes 40 töötervishoiuarsti.
• Nelja-aastasesse töötervishoiuarsti residentuuri võeti varem kaks, nüüd üks õppur aastas.
• Eestis on 145 717 ettevõtet, millest 95 protsendi palgal on vähem kui kümme töötajat. Ettevõtetele lisanduvad koolid, lasteaiad, haiglad jm asutused.

Allikas: statistikaamet ja töötervishoiuarstide selts

Väike- ja keskmiste ettevõtjate (EVEA) huve esindav Ille Nakurt-Murumaa ministeeriumi seisukohaga ei nõustu. «Töötervishoiuarste on niigi vähe ja nüüd tuleb neile ülesandeid juurde,» sõnas ta. Alates 1999. aastast peab tööandja organiseerima töötajate regulaarset tervisekontrolli, mida teevad arstid, ent neid jätkub vaid suurematesse linnadesse. Lõviosa mikroettevõtetest tegutseb aga maal. «Tööandjad seatakse valiku ette: osta mobiilset teenust või sõiduta töötajad arsti juurde. Lisakulu teeb aga teenuse ulmeliselt kalliks. Ja selle asemel et teenuse kättesaadavust parandada, tuli ministeerium lagedale ideega nõuda ettevõtjalt lisaanalüüsi ostmist, kuigi selle eesmärk jääb meile ähmaseks,» selgitas ta.

Töötervishoiuteenus vaid suuremates linnades

• Väiksemates linnades ja maal asuvad ettevõtted maksavad teenusele juurde ka sõidutasu.
• Töötervishoiuarstid töötavad enamasti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.
• Üks arst on ametis ka Rakveres, Paides ja Kuressaares.
• Mobiilset töötervishoiuteenust pakub kolm-neli suuremat firmat. Töötervishoiuarsti kohale kutsumisel peab optimaalse hinna saamiseks ettevõttes töötama vähemalt 20 töötajat.

Allikas: Ille Nakurt-Murumaa

Töötajate tervisekontrolliga ollakse hädas isegi linnas. «Mulle pole riiklikus haridusvõrgus kordagi töötervishoiuarsti juurde minekut pakutud,» rääkis Postimehele aastaid Tallinna koolides õpetajana töötanud Maire, keda on saadetud iga kahe aasta järel ainult kopsupilti tegema, et välistada tuberkuloos. Samuti keeldus kooli juhtkond talle hiljuti prille kompenseerimast, kuigi tema nägemine oli aasta-aastalt halvenenud. «Öeldi, et ära tee nalja, meil pole väiksematekski asjadeks raha.»

Tööandjad seatakse valiku ette: osta mobiilset teenust või sõiduta töötajad arsti juurde. Lisakulu teeb aga teenuse ulmeliselt kalliks.

Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Ille Nakurt-Murumaa

Juba 2013. aastal leidis tööinspektsioon 40 protsendil kõigist tööandjatest tervisekontrollis puudusi. Neli aastat hiljem oli olukord sama halb. 2017. aastal tehti sihtkontrolle 76 koolis, kus vaid 16 protsenti töötajatest oli käinud töötervishoiuarsti juures. Mullu kirjutas tööinspektsioon, et sageli saadetakse töötajad töötervishoiuarsti juurde alles kümne töötamisaasta järel ega peeta kinni tohtri kehtestatud järgmise läbivaatuse tähtaegadest.

«Üritasin Rakveres ühele kliendile töötervishoiuteenust osta, ent ei saanud kuu aega arstilt e-kirjale isegi vastust, sest tal olid käed-jalad tööd täis,» rääkis Nakurt-Murumaa, kes töötab väikeettevõttes töökeskkonna juristina. Eksperdi sõnul elavad aga need ettevõtjad, kes teenust osta ei jõua, põhimõtte järgi, et kui inspektor ettekirjutuse teeb, siis vaatavad, mis edasi saab.

EVEA on pakkunud, et teenust võiksid osutada perearstid, kuid saanud vastuseks, et loodetakse hoopis õdedele. Kuigi ka neid napib.

Analüüsi tegemiseks koguneb arstile materjali igalt visiidilt, ent siiani ei ole mõeldud, kuidas [digiloos olevat] infot eesmärgipäraselt kasutada.

Töötervishoiuarstide seltsi juhatuse liige Evelyn Aaviksoo

Evelyn Aaviksoo töötervishoiuarstide seltsist rõhutas omakorda, et tippspetsialistist arst ei peagi kõigil vererõhku mõõtma. Ent mure on selles, et riiklik digilugu pole disainitud ennetava meditsiini jaoks. «Analüüsi tegemiseks koguneb arstile materjali igalt visiidilt, ent siiani ei ole mõeldud, kuidas infot eesmärgipäraselt kasutada. Kui töötervishoiuarstidel oleksid vahendid olemas, saaksime hakkama,» arvas ta.

Tööandjatele tõi uus aasta ka kohustuse töötervishoiuarsti ettepanekud ellu viia. Varem olid need vaid soovitused. Katrin Meos Swedbankist tõi näite, kuidas töötervishoiuarst küsis temalt, mida ta tahab, et soovitustesse kirjutataks. «90 protsendil juhtudest ütleb arst tööandjale, et töötaja vajab 20 korda massaaži. Kuhu selline soovunelmate täitmine viia võib?»

Olukord ei olnud ideaalne ka varem, kui tööandja võis arsti soovitusi lihtsalt eirata.

Sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonnaosakonna juhataja Seili Suder

«Siis tulebki arutleda, kas Swedbank jõuab teenuse kinni maksta,» tõdes sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Seili Suder, kelle hinnangul on massaaž ergonoomika aspektist mõnikord vajalik, ja lisas, et olukord ei olnud ideaalne ka varem, kui tööandja võis arsti soovitusi lihtsalt eirata.

Tööinspektsioon on korduvalt märkinud, et mõned töötervishoiuarstid on liiga leebed: tervisekahjustusega töötajal lubatakse samades tingimustes tööd jätkata, piirangute kehtestamine on erand.

«Me oleme korduvalt käinud ministeeriumis muredest rääkimas ja kirjutanud kirju, aga need on jäänud vastuseta,» toonitas Nakurt-Murumaa, kelle arvates liigub asi sinnapoole, et osa ettevõtteid lihtsalt lõpuks ostab endale vajaliku paberi.