Korruptsioonirisk? Ametnikul on voli osta sama maatükk riigile kas helde tasu eest või alla turuhinna

Kirikulaane talu peremees Alari Kolk, kes kasvatab Luhametsa külas Charolais’ tõugu lihaveiseid, ei pea võimalikuks kuskil mujal samasuguse loomakasvatustalu rajamist – sellist maad lihtsalt ei ole kuskilt võtta. Foto: Arvo Meeks

Riigile maa omandamise seadus (KAHOS) annab ametnikele võimu maaomanik üle kullata, aga samas ka sundvõõrandada maa alla tegeliku turuhinna, millega ähvardades saab vaikima sundida ebamugava, õiglast hinda nõudva omaniku. Ja lisaks avalikkuses osavalt vett sogada.

Pärast esimest vestlust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja Kaupo Kaasikuga rääkisid mitmed Võrumaal Nursipalu harjutusväljaku laienduse alla jäävate maade omanikud nagu ühest suust: «Alguses oli selline tunne, et küsi mida tahad, kõike saad.» Kaasiku kinnitusel kinnistud kas ostetakse riigile õiglase hinnaga pluss motivatsioonitasu (20 protsenti), vahetatakse samaväärsete vastu või tohib teatud tingimustel isegi põlluharimist jätkata.

«Võetakse arvesse hüvitusväärtust ehk kui inimene näiteks on parandanud katust, siis ka seda võetakse arvesse,» kinnitas teisipäevases Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» ka valitsusjuht Kaja Kallas (RE). Selliste avalduste peale on avalikkuses tekkinud ettekujutus, et kaotusvalu makstakse omanikele kuhjaga kinni.

Pärast nõupidamist advokaatidega valdas aga paljusid maaomanikke jahmatus ja hirm.