Keskkonnaminister Madis Kallas ja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius külastasid Maardus asuvat EKT Ecobio biogaasitehast, et tutvuda sellega, kuidas biojäätmeid ümber töödeldes valmib gaas Tallinna bussidele ja väetis Eesti põldudele.
«Ecobio gaasitehases kasutatav tehnoloogia on ainulaadne kogu Põhja- ja Ida-Euroopas, sest me oleme suutnud lahendada elanikelt kogutavate biojäätmete liigiti kogumise suurima probleemi – tõime Eestisse seadmed, mis eemaldavad biojäätmete hulgast kõik kilekotid või muud valesti sorteeritud pakendid vahetult enne biojäätmete töötlemisprotsessi,» ütles EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents. «Keskkonnaministri ja eurovoliniku tutvumine biogaasitehasega võib tulevikus anda aga olulise tõuke biojäätmete senisest vastutustundlikuma kogumise ja töötlemise arenguks, rõhutades üha rohkem nii biojäätmete sorteerimise kui ka jätkusuutlike kütuste tootmise vajadust.»
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on biojäätmete ringlussevõtul oluline roll kasvuhoonegaaside vähendamisel ja kliimamuutuste pidurdamisel. Ligi pool Euroopa kodudes tekkivatest jäätmetest on Kallase biojäätmed ja seda väärtuslikku ressurssi tuleb suuta väärindada – see on osa ringmajandusest.
«Eestil on võimalus saada biojäätmete kogumisel ja ümbertöötlemisel eeskujuks teistele riikidele, kuid selleks peame ka ise pingutama, et toidujäätmeid muust prügist eraldi koguda,» ütles Kallas.
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa valdade, Tartu linna ja maakonna, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa tublide jäätmevaldajate köögi- ja sööklajäätmed.
Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60 protsenti metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
Kümnest kilost köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, hakatakse biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.
Peamiselt tekivadki toidujäätmed kodumajapidamistes: uuringute põhjal tekib Eesti kodudes aastas kokku umbes 80 000 tonni köögijäätmeid. Selleks et kartuli- ja banaanikoortest saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti kogutud. Käesoleva aasta lõpust on biojäätmete liigiti kogumine – või tekkekohal ringlussevõtt – üle Eesti kohustuslik.
Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita umbes 50 Tallinna gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.
Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjali, mis pärineb nii elanikkonnalt, kaubandusest kui ka mujalt. Lisaks kääritusprotsessile jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.
EKT Ecobio tehase rajamise koguinvesteering oli 14 miljonit eurot, projekti toetas 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
EKT Ecobio OÜ on ASi Eesti Keskkonnateenused tütarettevõte, mis opereerib Maardu uue biogaasitehase tööd.