«Ecobio gaasitehases kasutatav tehnoloogia on ainulaadne kogu Põhja- ja Ida-Euroopas, sest me oleme suutnud lahendada elanikelt kogutavate biojäätmete liigiti kogumise suurima probleemi – tõime Eestisse seadmed, mis eemaldavad biojäätmete hulgast kõik kilekotid või muud valesti sorteeritud pakendid vahetult enne biojäätmete töötlemisprotsessi,» ütles EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents. «Keskkonnaministri ja eurovoliniku tutvumine biogaasitehasega võib tulevikus anda aga olulise tõuke biojäätmete senisest vastutustundlikuma kogumise ja töötlemise arenguks, rõhutades üha rohkem nii biojäätmete sorteerimise kui ka jätkusuutlike kütuste tootmise vajadust.»
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on biojäätmete ringlussevõtul oluline roll kasvuhoonegaaside vähendamisel ja kliimamuutuste pidurdamisel. Ligi pool Euroopa kodudes tekkivatest jäätmetest on Kallase biojäätmed ja seda väärtuslikku ressurssi tuleb suuta väärindada – see on osa ringmajandusest.
«Eestil on võimalus saada biojäätmete kogumisel ja ümbertöötlemisel eeskujuks teistele riikidele, kuid selleks peame ka ise pingutama, et toidujäätmeid muust prügist eraldi koguda,» ütles Kallas.
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa valdade, Tartu linna ja maakonna, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa tublide jäätmevaldajate köögi- ja sööklajäätmed.
Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60 protsenti metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.