K, 1.02.2023

2,5 aastat hiljem: Kaljulaidi tagasi lükatud seadus võetakse riigikogu sahtlist välja

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
2,5 aastat hiljem: Kaljulaidi tagasi lükatud seadus võetakse riigikogu sahtlist välja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eduard Odinets.
Eduard Odinets. Foto: Madis Veltman

Riigikogu täiskogu hakkab veebruaris uuesti arutama president Kersti Kaljulaidi 2020. aasta suvel välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi. Väliskomisjon ja põhiseaduskomisjon teevad ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.

Kaljulaid jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus selles osas, mis näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. President tegi riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi (SDE) sõnul saab presidendiga nõustuda, et seadusemuudatustes on abikaasade ja registreeritud elukaaslaste erineva kohtlemise tõttu põhiseadusega vastuolu. «Riigikohus on teinud mitmeid otsuseid, mille kohaselt on kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastel ja perekonnaseaduse alusel registreeritud abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused. Ka riigikogu ise on võrdse kohtlemise mitmesse seadusesse sisse kirjutanud, laiendades vastavaid sätteid nii abielus kui ka kooselus olevatele inimestele. Pole mingit põhjust kohelda registreeritud partnereid ja abikaasasid meie seadusruumis erinevalt,» ütles ta ja lisas, et seetõttu ei saa seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetada.

Väliskomisjoni esimehe Andres Suti (RE) sõnul asus ka väliskomisjon seisukohale, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. Tema sõnul on välisministeerium kinnitanud, et mitu eelnõu väljatöötamise ajendiks olnud praktilist probleemi on saanud kehtiva seaduse alusel juba lahenduse, kuid kindlasti vajab välisteenistuse seadus ajakohastamist. «Kogu välisteenistuse seaduse põhjalik muutmine tuleb kindlasti ette võtta, aga seda juba märtsis valitavas riigikogu järgmises koosseisus,» märkis Sutt.

Riigikogu võttis välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (45 UA) vastu 2020. aasta juunis. Seaduse eesmärk oli ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.

Komisjonid on valmis välja kuulutamata jäetud seadust riigikogu täiskogus uuesti arutama ülejärgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja väliskomisjoni esindaja, kellele võivad riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Märksõnad
Tagasi üles