Sõda suurendas huvi riigikaitseõpetuse vastu

Tallinna saksa gümnaasiumi 12.b klassi õpilased Maria Elling ja Hendrik Treumann on igati rahul kooli riigikaitseõpetusega. Foto: Sander Ilvest

Valitsuse kava muuta riigikaitseõpetus gümnaasiumides kohustuslikuks on Ukraina sõja taustal mõistetav nii õpilastele kui ka koolijuhtidele, toob aga kaasa probleeme korralduse ja rahaga.

Praegu on riigikaitseõpetusega hõlmatud vaid pooled gümnasistidest ja õpetada võivad neid ka magistrikraadita kaitseväelased.

Tallinna saksa gümnaasiumi abituriendid Maria Elling ja Hendrik Treumann kinnitasid Postimehele, et neile meeldisid nii 11. klassi riigikaitseõpetuse tunnid kui ka 12. klassi varasügisel toimunud laager Harku vallas Humalas. Noored kiitsid oma õpetajat Tanel Viksi, kes on teinud aine neile väga huvitavaks. «Riigikaitseõpetus ei olnud küll meie vaba valik, otsuse tegi kool, aga kõik käisid neis tundides hea tujuga ja need olid ägedad. Ka laagris oli vähestel midagi halvasti,» rääkis Elling. «Vihma sadas küll kõik kolm päeva ja ilm oli külm, aga õpetaja tõi kooli poolt kilejoped. Meil oli kõik olemas, telk oli ka soe.»