Parempoolsed: uus valitsus peab koostama negatiivse lisaeelarve (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
6. veebruar 2023, 08:34
:format(webp)/nginx/o/2022/11/06/14944070t1h6945.jpg)
Parempoolsete äsja avaldatud rahandus- ja maksupoliitika programm soovitab pärast valimisi negatiivne lisaeelarve koostada
Parempoolsed toovad esile, et Eesti majandust tabas läinud aasta viimases kvartalis kolmeprotsendiline langus ning languse jätkumist prognoositakse ka tänavu.
«Valimiste aasta riigieelarvesse sisse kirjutatud kulutused käivad Eestile langevas majanduses selgelt üle jõu. Riigi kulud ületavad tulusid suurusjärgus kahe miljardi euro võrra, samas kui maksulaekumised tänavu vähenevad,» rääkis erakond Parempoolsete esimees Lavly Perling.
«Jääb ainult kolm võimalust, kas võtta kõrge intressiga laenu juurde, tõsta makse või koostada negatiivne lisaeelarve. Samamoodi laristamist jätkata ei saa, maksutõus aga halvendaks nii majandust kui inimeste toimetulekut veelgi. Seega peab valimiste järel ametisse astuv valitsus esimese ülesandena koostama negatiivse lisaeelarve ja alustama kulude kärpimist.»
Makse ei tohi tõsta, vaid pikas perspektiivis tuleb maksukoormust langetada, leiavad Parempoolsed. «Eesti tööjõumaksude koormus on 38,1 protsenti ning see ületab oluliselt OECD riikide keskmist, mis on 34,6 protsenti. Maksukoormus on Eestis niigi kõrge ja seda ei tohi rohkem tõsta. Maksupoliitika peab ettevõtlust ergutama, mitte pidurdama. Jõukuse saavutamiseks peame säilitama oma rahvusvahelise konkurentsieelise - lihtsa maksusüsteemi,» kõneles Lavly Perling.
Vajaminevad vahendid tuleb seega vabastada riigieelarve kuluridadelt. Parempoolsete kava riigirahanduse korrastamiseks näeb esimesena ette populistlike ja valijate püüdmiseks mõeldud kulutuste üle vaatamist, nagu ebaõiglased perehüvitised, katuserahad ning tasuta ühistransport.
«Valitsuse reservfondi maht on tänavu ligi 160 miljonit eurot suurem kui mullu, see tuleks vähendada eelmise aasta tasemele. Peretoetuste tõstmine toob tänavu lisakulu 165 miljonit eurot, järgmises riigieelarves juba 226 miljonit. Tasuta ühistransport pole samuti tasuta, vaid maksab maksumaksjale suurusjärgus 66 miljonit eurot aastast. Kokkuhoiukohti on kõvasti, meil tuleb lihtsalt eelarvest õhk välja lasta,» märkis Lavly Perling.