VÕIMAS RELV ⟩ Keskpolügoonil paugutanud HIMARS tabas kõik sihtmärgid

Järgmisel aastal Eesti kaitseväe relvastusse jõudev USA mitmikraketiheitja HIMARS näitas kaitseväe keskpolügoonil tulejõudu ja täpsust. 

Samal ajal mõjutasid ühist sihtmärgiala mitmelt positsioonilt liitlaste lahingugrupi Ühendkuningriigi mitmikraketiheitja MLRS, liikursuurtükk AS90 ning Briti ja Prantsusmaa miinipildujaüksused. Laskmistel kasutati lühendatud laskekaugusega õpperakette, mis kõik tabasid ette antud sihtmärke.

«Meie siinolek annab Eesti kaitseväelastele, kes alustavad üsna varsti opereerimist samade süsteemidega, väga hea võimaluse meilt õppida, jälgida meie tegevusi ning küsida võimalikke küsimusi, mis aitaksid uut relva kõige paremini olemasolevasse süsteemi integreerida,» ütles Ühendriikide 75. suurtükiväebrigaadi 1. pataljoni ülem kolonelleitnant Emiliano Tellado ja lisas, et üksuse peamine ülesanne on toetada Eesti kaitsevõimekust.

«Me olime siin suvel ning nüüd saame harjutada koostööd 1. jalaväebrigaadi ja selle koosseisus tegutseva liitlaste lahingugrupiga ning õppida üksteiselt ka meile väga erilistes talvistes tingimustes,» lausus ta.

«Opereerimine talvises keskkonnas oli meile üsna uus ja väga arendav kogemus. Ka laskmiste ajal käitusid masinad harjumatult – tagasilöök pani neid jääl libisema. Aga uute teadmiste ja oskuste omandamine, koostöö NATO liikmesriikidega ja väljakutsed, mida pakub siinne loodus, aitavad meil veel tugevamaks saada,» ütles HIMARSi meeskonna liige nooremveebel Barnes.

Ühendriikide president Joe Biden teatas USA üksuste rotatsiooni suurendamisest Balti riikidesse möödunud suvel Madridis NATO tippkohtumisel. Ühendriigid saatsid rotatsiooni korras Eestisse jalaväekompanii ja HIMARSi (High-Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjatega üksuse koos juhtimisvarustuse ja süsteemidega. USA üksused osalevad Eesti kaitseväega ühistel õppustel, et suurendada koostegevusvõimet.

Detsembris allkirjastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) USA kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu HIMARSide hankimiseks. HIMARSi relvahanke projekt on 200 miljoni dollarilise kogumaksumusega läbi aegade Eesti suurim. Selle raames hangib Eesti kuus mitmikraketiheitja süsteemi HIMARS koos laskemoona, sidelahenduste, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendustega. Hankega soetatakse rakette, mille laskeulatus ulatub 70st 300 kilomeetrini. Peale Eesti hangivad HIMARSid ka Läti ning Leedu.