/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767885t1hc1da.jpg)
Iirimaal elavad eestlased juhtisid avalikus kirjas peaminister Kaja Kallase tähelepanu sellele, et Tallinna Lennujaama maksude tõstmine ja Ryanairi reaktsioon sellele teevad neil koduskäimise väga raskeks.
Avalikus pöördumises peaminister Kaja Kallasele seisab, et Tallinna Lennujaama teenustasude tõstmise otsus ning lennufirma Ryanair reaktsioon sellele on Iirimaal elavatele eestimaalastele väga valus põhimõtteline elumuutus.
Meie pöördumine on kokkuvõte nädala väldanud kogukonnaliikmete aruteludest, mis näitab, kui suur on kitsalt ärilise otsuse mõju eestlusele. Eesti kogukond Iirimaal moodustus peale 2004. aastat. See on suurim uusväljarändajate kogum, kus puuduvad varasemate väliseesti põlvkondade traditsioonid. Me oleme vahetud Eesti kultuuri tarbijad ning seetõttu avatud ja tundlikud eestikeelsete suhtlusvõimaluste kättesaadavusele. Ryanair on siin hea näide. Kui odavad otselennud 2010. aastal algasid ja piletihinnad alustuseks kümme korda kukkusid, liikus kohalik seltsielugi tasahilju kodumaale. Nüüd, kui otselennud otsas, muutub meie jaoks palju.
Ümberistumisega kodumaa väisamisel seisame silmitsi kolme murega:
- väikelastega jätkulennud on tõeline logistiline katsumus, kui just äriklassis ei lenda;
- laste reisisaatjaga koolivaheajaks kodumaale saatmine on selleks korraks läbi;
- emotsionaalsed lühivisiidid Eestisse on nii meile kui Iiri turistidele ootele pandud.
See kõik tähendab, et me ei sõida enam igal vabal võimalusel perega Eestisse. Seda ei tee ka meie iirlastest sugulased-tuttavad. Me ei too vanavanemaid Eestist oma lapsi hoidma või ei lähe ise sinna lapselapsi vaatama. Lihtsam on seda korraldada Lätis või Itaalias. Ega Eesti meie südamest seepärast kao, küll aga nõrgeneb side kodumaaga ja hakkab kaduma see keel, mida meie lapsed said varem Eestis lihtsalt ja tihti harjutamas käia. Nüüd tuleb kellelgi teha selleks investeeringuid ja seda mitte Eestimaal.
Miks me Teie poole pöördume. Näiliselt väike, ühe ministeeriumi haldusalas tehtud fiskaalpoliitiline otsus vallandas laviini, mis mõjutab paljude inimeste usku ja usaldust Eestisse. Järgmiste selliste otsuste puhul tasuks võib-olla teha laiem mõjuanalüüs, küsida oma ministritelt, mida me sellega võidame, mida kaotame. Kas ühe äriühingu lühiajaline kassavoog on väärt tulevast demograafilist kahju. Teisisõnu, mis juhtuks näiteks, kui muuta Integratsiooni Sihtasutus äriühinguks või Tallinna Lennujaam hoopis sihtasutuseks?