Endine saadik: abid aitaksid riigikogul valitsusega võrreldavalt poliitikat mõjutada

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott Lumi
Ott Lumi Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eelmisest riigikogust omal soovil lahkunud Ott Lumi hinnangul oleks saadikutel abisid tarvis, sest siis suudaks parlament valitsusega võrreldaval tasemel poliitikat teha.

«Me oleme pikalt ühiskonnas diskuteerinud ja ka meedia on seda esile toonud, et viimaste aastate jooksul on valitsuse mõju poliitika kujundamises võrreldes parlamendiga oluliselt kasvanud,» rääkis eelmises riigikogus Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana olnud Ott Lumi.

«Kui me tahame, et parlamendi võimekus poliitikat teha oleks valitsusega vähegi võrreldav, siis see tähendab, et parlamendiliikmetel peab olema suutlikkus ja võimekus seadusandlusega tegeleda,» põhjendas Ott Lumi, miks ta peab saadikute abisid vajalikeks. Ta lisas, et täna on aga olukord, kus parlamendiliikmetel tuleb suur osa ajast tegeleda iseenda haldusküsimustega.

Teise põhjusena tõi Lumi välja huvirühmade tõstatatud küsimuse, et kui palju saadikud neile tähelepanu pööravad. «Aega on neil täna küll. Lõpuks on neil iga neljas nädal istungitevaba, aga kui vaatame seda, kui palju on neil aega eelnõudesse süvenemiseks, siis siin on asi küsitavam,» tunnistas Lumi. Ta lisas, et ega asjata pole lõviosa Euroopa riike oma asju nii korraldanud, et saadikutel on abid, kes nende tööd korraldavad.

Kui Eesti puhul on seni saadikute abidest rääkides silmas peetud asjaajamistöö tegijaid, siis Lumi hinnangul võiks pigem kõne alla tulla nõunike palkamine.

«Tehnilistes asjades saavad fraktsiooni ametnikud saadikute asjadega hakkama, aga just sisulistes küsimustes võiks olla parlamendiliikmel võimalus endale nö nõuandja palgata,» arvas endine saadik.

Oma saadikuajale tagasi mõeldes tunnistas Lumi, et ei saa öelda, nagu oleks nö sekretäri töö olnud ülimalt koormav. Ta lisas kohe, et saadikud on ka väga erinevas staatuses. «Kui me räägime aktiivsetest saadikutest, kes on pidevalt eelnõude juhtivmenetlejad, oma teemades võtmepoliitika kujundajad, aga kes ei ole näiteks komisjoni esimehed, siis nende puhul kasvõi huvirühmadega kohtumiste korraldamine, ajaplaani pidamine võtab päris palju aega,» sõnas ta.

Lumi sõnul on tegemist vastuolulise küsimusega, sest on neid riigikogulasi, kes ei ole eriti sisulisele seadusandlikule tööle pühendunud ning kelle puhul ei näi abilise palkamine hädavajalik.

«Aga teisest küljest on palju saadikuid, kelle töö kvaliteet võiks olla abilise olemasolul veelgi parem,» kinnitas ta.

Küsimusele, kas juba see riigikogu võiks jõuda abide palkamiseni, tunnistas Lumi, et seda on raske öelda. Küll aga on kindel, et vastav otsus nõuab parlamendi konsensust. «Aga selge on see, et see on avalikkuse jaoks sensitiivne teema ja on seotud teatud kuludega,» möönis endine saadik. Lumi hinnangul on tõenäoline, et vastav kokkulepe jõustub järgmise koosseisu alguses. «Sedapidi oleks mõistlik,» arvas ta. «Eks täna on fraktsioonid ja erakonnad asju sedamoodi korraldanud, et võimekamad ja need, kellest olulisel määral fraktsioonide tegevus sõltub, saavad seda abi ka kuidagimoodi kõrvalt,» lisas ta.

Lumi sõnul on ta skeptiline selles osas, kas saadikute abisid puudutavasse seadusse tuleks kirja panna, keda palgata tohib. «Poliitiliste nõunike tase ja kvaliteet on poliitilise kultuuri küsimus ja kui me vaatame ministrinõunikke, siis ma ütleks, et see tase on ajas kõvasti tõusnud,» sõnas Lumi. Ta lisas, et tema hinnangul on Eesti erakonnad täna juba sedavõrd arenenud ja parteisüsteem on väljakujunenud, et tõenäoliselt suudavad erakonnad üsna hästi kaadripoliitikat korraldad.

«Aga see sõltub ka sellest, mis tasemel seal kokku lepitakse. Kas me räägime pigem tehnilisest abilisest või sisulisest nõunikust,» lisas ta.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles