Metsaandmete analüüs: teadlased keerlesid 74 400 euro eest ümber palava pudru

Miks Eesti metsa kasvab paberil muudkui juurde, kui päris metsas puidutagavara üha väheneb, sellele küsimusele avalikkus vastust ei saanud. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaministeeriumi tellitud ja 21. veebruaril esitletud Tartu Ülikooli analüüs pidi kontrollima kahtlusi statistilise metsainventuuri SMI andmete usaldusväärsuses, kuid põhiline avalikkust huvitav küsimus – miks mets tundub paberil tegelikust kaks korda kiiremini kasvavat – jäi vastuseta.

«Me konkreetselt seda teemat ei käsitlenud, meie ülesanne oli välja selgitada, kas kasutavad statistilised meetodid on pädevad,» vastas 74 400 eurot maksma läinud analüüsi projektijuht, emeriitprofessor Kalev Pärna. «No see on väga lai küsimus... Kui läbi mõelda, mida need arvud tähendavad, siis need arvud jooksevad ka kokku. Me ei oska seda praegu ka... Siin on ilmselt vaja mingeid jooniseid,» kostis metsastatistika üks koostajaist, keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Madis Raudsaar.

Statistiline metsainventuur (SMI) on valikuuring – aastas mõõdetakse ära umbes 70 000 puu andmed, mis üldistatakse tervele Eestile. Mõõtmiseks kasutatakse korrapäraste proovitükkide võrgustikku, tükid jagunevad alalisteks ja ajutisteks. Mõõtmistulemuste järgi arvutab keskkonnaagentuur metsa aastase bruto- ja netojuurdekasvu, raiemahu jne.