Kallas EKRE saadikule: on selge, et teie vaated kattuvad Wagneriga kõige rohkem

Kaja Kallase juhitav Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsus andis riigikogu ees ametivande. Foto on illustratiivne! Foto: Madis Veltman

Kolmapäevases riigikogu infotunnis vastasid riigikogulaste küsimustele peaminister Kaja Kallas (RE), ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan (Isamaa) ning keskkonnaminister Madis Kallas (SDE).

Infotunni alguses lahvatas EKRE fraktsioonis pahameel, kui aruteluks tuli Eesti Päevalehe teisipäevane artikkel, et dokumentide järgi sekkusid Wagneri käsilased Eesti valimistesse. Taustaks, siis Wagner tahtnuks Politico viitel Eesti poliitikasse sekkuda just EKRE kaudu. 

EKRE saadikud, eeskätt Kert Kingo, Peeter Ernits ja Kalle Grünthal heitsid Kallasele ette laimu. Erakond on kõlanud väiteid ümber lükanud ka avalikult.

Kallase sõnul ei ole ta väitnud, et EKRE on Wagneri ja Venemaaga seotud. «Wagner, Venemaa, otsivad igas ühiskonnas gruppi, kes nende vaateid kõige paremini esindaks. Kuigi koostööd pole toimunud - ma saan aru, et see on nagu tõendatud - on selge, et jõud, kelle Venemaa ja Wagner on Eestis tuvastanud, on EKRE. See tuleb paberitest välja ilma selleta, et teil oleks olnud mingeid kokkupuuteid või suhteid nendega,» selgitas ta.

«Küll on selge, et vaated teil kõige rohkem kattuvad,» võrdles ta Eesti poliitmaastikku. 

Kert Kingo vastas Kallasele seevastu, et hoopis Reformierakond ühtib selles küsimuses Wagneriga ning palus peaministrilt tema viidatud dokumente. Kalle Grünthal meenutas abielureferendumi obstruktsiooni, kui mõned Reformierakonna saadikud käisid tuhandete muudatusettepanekute seas välja idee Saaremaa ära anda. 

«Kui Jüri Ratas saaks, müüks ta Eesti kohe Venemaale maha» - kas see pole laim?» päris Helle-Moonika Helme riigikogu esimehelt Jüri Rataselt, misjärel otsustas Ratas küsimuse arutelu lõpetada ja liikuda järgmise murekohani. 

Keskkonnaminister: Nursipalu aladel tuleb teha hindamised vastavalt õigusnormidele

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas Ruuben Kaalepi (EKRE) küsimusele looduslike pühapaikade kaardistamise, kaitse ja taastamise kohta.

Kaalep märkis, et arengukavade järgi oleks pidanud kõik Eesti pühapaigad 2020. aastaks kaardistatud olema, ent tehtud on ainult väike eeluuring, täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas ja tuhanded pühapaigad on unustamise tõttu hävimas. Ta lisas, et 2018. aastal võeti maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus, ent see tuleks muinsuskaitseameti taotluse ja keskkonnaagentuuri raporti järgi ennistada.

Keskkonnaminister nentis, et protsessid kaardirakenduse maa-ameti Geoportaalis kättesaadavaks tegemiseks on seisma jäänud. Rääkides pühapaikade kaardistamisest ütles ta, et protsessid ei ole liikunud nii kiiresti kui võiks, aga need on liikunud õiges suunas. «Kui metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on tegelikult väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab meie pühapaiku meie metsades. Ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka tegelikult üldise keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise osas,» lausus ta.

Vastates viitele, et suur osa Nursipalu harjutusväljaku laiendusest jääb Natura 2000 hoiuala alla, ütles minister, et seal tuleb teha kõik vajalikud hindamised ja uuringud vastavalt kehtivatele õigusnormidele. «Oluline on, et kõik need protsessid oleksid tehtud võimalikult palju kaasavalt ja võimalikult palju keskkonda säästvalt,» toonitas Kallas.

Kallas vastas veel Tõnis Mölderi küsimusele raiemahtude ja Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasude kohta.