Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina rahva toetuseks
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
22. veebruar 2023, 15:35
Riigikogu võttis täna vastu 94 saadiku esitatud avalduse, millega märgib aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukrainas ning avaldab austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale.
Avalduse vastuvõtmist toetas 85 riigikogu liiget. Saalis olnutest jättis ainsana hääletamata EKRE liige Urmas Reitelmann.
Riigikogu mõistab avalduses hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle lähedased on langenud lahingutes ülekaaluka agressoriga või kannatanud rahumeelsete elanike vastu toime pandud genotsiidis.
«Ukraina rahva vaprus kohustab demokraatlikke väärtusi austavaid riike ühtsusele ja jätkuvale koostööle Ukraina võidu nimel. Riigikogu kutsub selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks rahvusvahelist kogukonda üles senisest otsustavamalt toetama Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult,» seisab avalduses.
Avalduse kohaselt toetab riigikogu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi novembris välja pakutud 10-punktilist rahuplaani, mis aitab taastada rahu Euroopas ja takistab agressiooni kordumist.
«Rahuplaani elluviimiseks peab rahvusvaheline kogukond aitama Ukrainal taastada territoriaalse terviklikkuse, võtma agressiooni- ja sõjakuritegude eest vastutusele Venemaa Föderatsiooni riigijuhid ja kõrgemad sõjaväelased ning tagama Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamise,» ütleb riigikogu ning kutsub maailma riike üles karmistama sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu ja rõhutab, et sanktsioonid peavad jääma täies jõus kehtima kuni rahuplaani täieliku elluviimiseni.
Riigikogu toetab Euroopa Liidu Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust ning kutsub maailma riike üles igati panustama keskuse tegevusse ja jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.
Riigikogu: ROK ei saa jääda neutraalseks
Avalduse järgi mõistab riigikogu hukka katsed lubada olümpiaharta põhimõtteid rikkudes Venemaa ja Valgevene režiimi esindavaid sportlasi rahvusvahelistele võistlustele ja olümpiamängudele. «Venemaa terroristliku režiimi algatatud sõja ja sooritatud genotsiidikuritegude suhtes ei saa ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee ega keegi teine jääda neutraalseks – nimetatud kuritegude katmine olümpialipuga on amoraalne ja lubamatu,» seisab avalduses.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles toetama Ukrainat vajalike reformide elluviimisel ühenduse liikmesuse võimalikult kiireks saavutamiseks ning avaldab toetust Ukraina liitumisele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga esimesel võimalusel.
«Rahu ja julgeolek Euroopas on võimalik üksnes pärast Ukraina võitu agressori üle. Eesti abistab Ukraina riiki ja rahvast kõigi vahenditega vääramatult ja järelejätmatult, kuni see võit on saavutatud,» kinnitab riigikogu avalduses.
Alates eelmise aasta algusest on riigikogu Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks teinud viis avaldust ja ühe pöördumise.
18. jaanuaril 2022 võttis parlament vastu 28 riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks.
23. veebruaril 2022 esitasid 86 riigikogu liiget avalduse Venemaa agressiooni kohta Ukraina vastu.
14. märtsil 2022 pöördusid 28 saadikut Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole, et need toetaksid täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja Ukraina ametlikku taotlust saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus.
21. aprillil 2022 tegid 84 saadikut avalduse Venemaa sõjakuritegude ja genotsiidi kohta Ukrainas.
18. oktoobril 2022 tegid 85 riigikogu liiget avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmise ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise kohta.
22. veebruaril 2023 tegi parlament avalduse Ukraina rahva toetuseks.