Eesti suurendab kaitseväe sõjaaja isikkoosseisu ligi 20 000 võrra
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
1. märts 2023, 12:51
/nginx/o/2023/03/01/15172627t1ha109.jpg)
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega nähakse ette kaitseväe sõjaaja isikkoosseisu suurenemine 26700 võitlejalt 43700 võitlejani.
Kehtiva riigikaitse arengukava järgi kuulub sõjaaja struktuuri 26 700 võitlejat. Uus isikkoosseisu ülempiir on 43 700 võitlejat.
Kaitseministeeriumi teatel hõlmab suurenemine mitut olulist komponenti. Maakaitse kahekordistub 10 500 võitleja võrra. Ka arvestatakse sõjaaja isikkoosseisu ülempiiri sisse 4000 võitlejaga täiendreserv, mida läheb Eesti kaitsmisel vaja üksuste isikkoosseisu täiendamiseks ja nende lahinguvalmiduse taastamiseks.
Kolmas oluline komponent tuleneb Eesti kaitsevõime tugevnemisest, sest lisanduvad näiteks kaudtule, tanki- ja õhutõrjega seotud ametikohad.
Pevkuri sõnul on sõjaaja isikkoosseisu suurendamise eesmärk, et iga kaitseväe olemasolev ja uus võime oleks kaetud piisaval arvul riigikaitsjatega.
Sõjaaja koosseisu saab kokku kutsuda ainult mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Seega määrab sõjaaja koosseisu ülempiir ühtlasi kindlaks selle, kui suure väe saab kaitseväe juhataja oma käsutusse sõjaseisukorra väljakuulutamisel ilma valitsuse täiendavaid korraldusi ära ootamata.
Sõjaaja koosseisu valmistatakse ette aja- ja reservteenistusega.