Jõgeval aretati kaks uut oranživiljalist tomatisorti

, aiaajakirjanik
Copy
‘Siive’ taimi saab madala kasvu tõttu hästi kasvatada ka kiletunnelis või maja lõunapoolse seina ääres.
‘Siive’ taimi saab madala kasvu tõttu hästi kasvatada ka kiletunnelis või maja lõunapoolse seina ääres. Foto: Ingrid Bender

Sel nädalal lisati sordilehte kaks uut oranživiljalist tomatisorti: indeterminantne ‘Pille’ ja determinantne ‘Siive’. Mõlemad sordid aretas Maaelu Teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender.

Eesti sordid sobivad meie oludesse väga hästi oma varasuse, hea maitse, saagikuse ja haiguskindluse tõttu ning nende eelised paistavad paremini silma just kehvemate ilmadega suvedel.

Ingrid Bender.
Ingrid Bender. Foto: Erakogu

Ingrid Bender, olete paljude maitsva lemmiku – hübriidsordi ‘Malle’ F1 – ja pisut varem valmiva sordi ‘Evelle’ kaasautor. Soovitussortimendis oli enne 12 punaste viljadega tomatisorti. Kui kaua nende aretus ja sordiks saamine kestis?

Oranživiljaliste sortide aretus algas 20 aastat tagasi aretuseks sobivate oranži- ja kollaseviljaliste sortide kollektsiooni loomisega. Järgnes leitud sortide kasvatamine ja nende omadustega tutvumine. Paljud sel ajal levinud sordid jäid edasisest aretustööst välja hilise saagi alguse või väikse saagi või haigustele vastuvõtlikkuse tõttu. Nii kulus hulk aastaid enne, kui leidsime sobivad vanemad uutele sortidele.

Milliste omadustega täiendavad ‘Pille’ ja ‘Siive’ senist kodumaiste tomatite valikut?

Mõlemad uued sordid sobivad kütteta kasvuhoones kasvatamiseks. Sordi ‘Siive’ taimi saab tema madala kasvu tõttu hästi kasvatada ka kiletunnelis või maja lõunapoolse seina ääres, kus katuse serv neid otsese vihma eest kaitseb. Mõlema sordi viljad on lapikümara kujuga.

‘Pille’ vili on suurem ja kesk­mine mass on sel 125–130 g, ‘Siive’ tomati keskmine mass on 70–80 g. Mõlemad sordid hakkavad varakult saaki andma ja ‘Siive’ varane, juulikuus valmiv saak on eriti suur. Sordid on hea haiguskindlusega ja viljad püüavad oma kauni värvitooniga pilku.

Kust on tänavu võimalik osta ‘Pille’ ja ‘Siive’ seemet või taimi?

Uute sortide seemet saab kindlasti osta 11. märtsil Jõgeva alevikus toimuval Seemnefestivalil. Seemet saab tellida ka Maaelu Teadmuskeskuse (METK) müügiesindaja Merike Harjo käest ja taimi saab piiratud koguses tellida METKi kodulehe kaudu (https://metk.agri.ee/).

‘Pille’ on vara­jase saagikandega.
‘Pille’ on vara­jase saagikandega. Foto: Ingrid Bender

Olemas on rohekaskollaste viljadega sort ‘Hiiumaa roheline’. Miks pole veel kodumaist kollast sorti?

Kollaste tomatitega sort ootab järjekorras. Meil on praegu aretusmaterjali hulgas ka kollaseviljalisi taimi, kuid nende head omadused vajavad veel mitme aasta jooksul kinnistamist. Tahame, et uuel sordil oleks suur saak, varane tomatite küpsemine, viljade hea maitse ja suurepärane haiguskindlus. Oluline on veel, et viljadel oleks hea lõhenemiskindlus.

Milline on teie lemmiksort ja miks just see?

Mulle meeldivad mitmed Jõgeval aretatud sordid nende hea maitse, suure saagi ning suurepärase haiguskindluse tõttu. Oma kodukasvuhoones kasvatan sorte ‘Malle’ F1, ‘Evelle’, ‘Pille’ ja ‘Vilja’. Lisaks nendele istutan mõne taime punaste (‘Gartenfreude’) ja oranžide (‘Sungold’ F1) kirsstomatitega sorte. Vahel kasvatan veel mõnda väga hea maitse, suure saagi ja hea haiguskindlusega sorti, millega olen just eelmisel hooajal tuttavaks saanud. Talvel aga maitsevad mulle kõige enam aknalaual kasvanud ‘Varto’ viljad.

Kui palju on sorte, mille eksimatult maitse järgi ära tunnete?

Tomatisorte on väga palju ja väga kindlalt on sorti paljude seast raske maitse järgi ära tunda. Maitse sõltub ühel ja samal sordil paljudest asjaoludest, näiteks tomati küpsus­aste, substraat, millel on taime kasvatatud, valgustingimused kasvamise ajal jm.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudis töötate teadurina 1992. aastast. Tomateid olete uurinud 20 aastat. Võtate need kogemused kokku just ilmunud raamatus „Tomatid oma aiast”. Soovitate seal muu hulgas mahedaid kasvatusvõtteid, näiteks multšimist, ning mulla parandamiseks ja haigustekitajate vähendamiseks sügisel kasvuhoonesse kaera, rukki vm vahekultuuri külvamist.

Tomatit on võimalik suure eduga mahedalt kasvatada nii kasvuhoones kui ka avamaal, kui sellele eesmärgile piisavalt pühenduda. Kõige tähtsam on luua taimedele soodne kasvukeskkond nende muutuvaid vajadusi arvestades. Seda saab teha mitmeid võtteid ja võimalusi kasutades sünteetilisi väetisi ja kemikaale pruukimata. Kuid targalt või maheväetistega kombineeritult saame ka sünteetiliste väetiste abi kasutades kindlasti hea tulemuse.

Kõige uue ja olulise kõrvalt leidsin raamatu sorditutvustustest üllatusega teise ilmasõja järgse sordi ‘Peremoga’, mille kohta vanad inimesed ütlevad, et just sellel sordil on õige tomati maitse. Kust tasuks huvilistel otsida ‘Peremoga’ jt vanade sortide seemet?

Vanade sortide seemet saab osta arvukatest internetipoodidest. Tomateid kahjustavate ohtlike haiguste (viirused ja viroidid) leviku vältimiseks on aga kõige kindlam hankida külvimaterjali nende kanalite kaudu, mis garanteerivad haigusvaba seemne saamise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles