Veteran tutvustas perele tema elu päästnud kopterit
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
7. märts 2023, 22:35
Vabariigi aastapäeva eel korraldas Carolin Illenzeeri Fond 2008. aastal Afganistanis raskelt viga saanud ja nüüd proteeside abil liikuvale Rasmus Pennole tseremoniaalse ja sümboolse lennu Chinooki helikopteriga. 15 aastat tagasi haavata saamise järel viis just Chinook nüüdseks kolme lapse isa lahinguväljalt minema.
Fondi organiseeritud üritusel rääkis Penno oma loo, mille järel Eestis teenivad Briti sõdurid tutvustasid Penno lastele Chinooki kopterit. Eestisse NATO lahingugrupi toetamiseks ning õppustel osalemiseks toodud kolme Chinooki helikopterit kasutatakse eelkõige üksuste ja varustuse transpordiks, nende relvastuses on aga ka kaks 7,62 mm M134 ja üks 7,62 mm M60D kuulipilduja.
Eestisse jõudnud brittide parima kopteri mudel on küll vana – 1980ndatest –, kuid töökindlus on endiselt muljet avaldav. Kopter, mille kandevõime on 12 tonni (saaks tassida näiteks teist samasugust kopterit), mahutaks ära 40-liikmelise väeüksuse ja paar autot.
Chinookid on võimekad toetushelikopterid, mida on võimalik kasutada nii maal kui ka mereväe aluste tegevuse toetamisel ja nende kasutusala hõlmab mitmesuguseid keskkondi.
«Oleme siin, et töötada koos Eesti kaitseväe ja teiste Euroopa liitlastega. Tegemist on väga mitmekülgsete masinatega, mis võimaldavad lahinguväljale viia korraga suurel hulgal inimesi ja varustust,» kommenteeris Ühendkuningriigi õhuväe rakkerühma Chinookide üksuse ülem kolonelleitnant Tom Carter.
Briti kopterite saabumine kuningliku õhuväe baasist Odihamis on esimene osa õhujõududest, mis saabuvad Ühendkuningriigi panuse raames Eesti kaitseplaani toetamiseks. Üksus on lisa Tapal paiknevale NATO lahingugrupile ning nende tegevus lõimitakse üksustevaheliste õppuste käigus järgnevate nädalate jooksul. See võimaldab pilootidel ja õhuväe üksustel ning meeskondadel harjutada maa- ja õhuväe koostööd lahinguväljal.
Pärast seda, kui Penno 2008. aasta märtsis patrulli käigus lõhkekeha otsa astus, viidi ta Chinookiga Suurbritannia arstide hoole alla. Haiglasse jäi ta kaheks kuuks.
«Too kopter oli meditsiinieripäradega. Istmeid sees nii palju ei olnud, arstidel oli ümber rohkem ruumi tegutseda,» meenutas praegu Kaitseliidus töötav Penno kopterit, millega ta pärast isevalmistatud lõhkekeha otsa astumist lahinguväljalt ära viidi. «Väga huvitav on, põnev on. Lastele meeldib, mulle meeldib,» ütles ta, enne kui koos lastega kopterisse astus. Lastele tutvustamise järel sai Penno teha pooletunnise sõidu üle Harjumaa.
Helikopteri kokpitis uudistamine oli Rasmuse pojale küll põnev, kuid siiski ei tekitanud ahvatlust kopteripiloodiks saada. «Kui üldse sõjavägi, siis merevägi,» on poeg Jaagup veendunud. «Sind on raske üles leida. Ja kui pead lennuki maha jätma, siis sul pole äkki piisavalt langevarje.»
Imetlen tema tahtejõudu ja meelekindlust
Iti Aavik, Carolin Illenzeeri Fondi juht
Tunnen Rasmust ajast, kui asusin Carolin Illenzeer Fondi juhtima. Rasmus torkas silma tasakaaluka ja rahuliku hoiakuga. Meie esmakohtumine toimus jõusaalis, kus nägin, kuidas ta hoolimata proteesidest aktiivselt tegutses. Ta mõjus nii loomulikult, nagu oleks proteesidel tegutsemine maailma kõige lihtsam asi. Küsisin talt möödaminnes, kui kaua tal aega võttis, et proteesidega käima hakata. Ta vastas rahulikult, et selleks kulus kolm aastat. Mind jäi see vastus kummitama ning mõtlen alati imetlusega tema tahtejõu ja meelekindluse peale. Hoolimata jalgade kaotusest on loonud ta tugeva perekonna, ta on hooliv isa oma kolmele lapsele ja hea abikaasa. Seda kõike kõrvalt vaadates tundub, et kas paljud meist, kellel on käed-jalad otsas, ei tegele mitte pseudoprobleemidega.
Kuhu saab annetada?
900 6705 – 5 eurot
900 6715 – 20 eurot
900 6735 – 50 eurot
Pangakonto:
CAROLIN ILLENZEERI FOND SA
EE687700771001314163