NÄDALA PERSOON ⟩ Laulva revolutsiooni arhitekte Ignar Fjuk on poliitikas tagasi, sest aeg nõuab jälle tegusid

Ignar Fjuk Postimehe koduks oleva Fahle kvartali galeriitänaval, mille arhitektid on Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets ja Laura Ojala Lumiast ning Margit Argus ja Katariina Teigar StudioArgusest, maastikuarhitektid Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu ja Karin Bachmann KINOst, kaasa töötasid Sten Mander ja Alari Suurmets. Foto: Mihkel Maripuu

Populaarne Ignar Fjuk valiti kolme riigikogu koosseisu, kuid ta naases seejärel arhitektitöö juurde. Äsjastel riigikogu valimistel kandideeris 12. märtsil 70-aastaseks saav Fjuk üle 20 aasta taas ja korjas Eesti 200 nimekirjale 900 häält. Miks? Sest verine vastandamine ja lõputu peenhäälestamine nöörivad ühiskonnal kõri kinni.

Arhitekt Fjuk sai 35 aastat tagasi tuntuks loomeliitude kultuurinõukogu raadiosaate «Räägivad» alalise esinejana. Sageli võtsid saate osalised ette teemasid, mida peeti veel tabuks, kuid kultuurieliit muutus aina julgemaks. Saatel oli palju kuulajaid ning see valmistas rahva ette 1988. aasta laulvaks revolutsiooniks, mis omakorda viis Eesti iseseisvuse taastamiseni.

Oled sagedamini kui teised kirjutanud väärtustest poliitikas. Avalikkusele said tuntuks loomeliitude kultuurinõukogu raadio saatesarjas «Räägivad» 1987. aastal.

Saatejuht oli Ene Hion, kes küll ise aruteludesse eriti ei sekkunud. Mina olin alaline külaline, teised vahetusid. Sagedamini olid seal veel Lennart Meri, Enn Põldroos, Lepo Sumera